9. juuli
Ongi juhtunud see mida mitte keegi ei osanud arvata, kõige vähem mina ise. Jaana läks koju ja mina jäin siia. Mhhh...millised tunded on, ei teagi kohe, imelikult imelik tunne. Samas veel ei saa aru et ta nüüd päriselt ära läks. Meenutada on nii nii palju suurepärast ja lahedat, et igavust ma küll ei tunne kunagi meie reisile mõeldes. Oeh, praegugi tuleb naer peale. Meie algsest plaanist siin 6 kuud veeta sai 8 kuud ja palju muudki on hoopis teisiti. Ei tunne isegi ennast ära. Aga nii palju võin meie mõlema eest öelda, et tagasi aega ei keeraks ja midagi teisti teha ei tahaks, hahahaaa, muidugi tahaks aga nii kui nii ju ei saa. Vähemalt Jaana nakatas mind haussmuusikasse!
Ongi juhtunud see mida mitte keegi ei osanud arvata, kõige vähem mina ise. Jaana läks koju ja mina jäin siia. Mhhh...millised tunded on, ei teagi kohe, imelikult imelik tunne. Samas veel ei saa aru et ta nüüd päriselt ära läks. Meenutada on nii nii palju suurepärast ja lahedat, et igavust ma küll ei tunne kunagi meie reisile mõeldes. Oeh, praegugi tuleb naer peale. Meie algsest plaanist siin 6 kuud veeta sai 8 kuud ja palju muudki on hoopis teisiti. Ei tunne isegi ennast ära. Aga nii palju võin meie mõlema eest öelda, et tagasi aega ei keeraks ja midagi teisti teha ei tahaks, hahahaaa, muidugi tahaks aga nii kui nii ju ei saa. Vähemalt Jaana nakatas mind haussmuusikasse!
8.juuli on see päev kui me viimast korda Austraalias koos naersime ja nautisime ja teineteise mõtteid lugesime. Karmilt öeldes...Jaana jättis mu maha, nii nagu ta siis 2008 aasta 28. oktoobril oma Ketsi minu pärast maha jättis. Me siis jagame kordamööda teda, aga see ei ole väga lõbus tegelikult. Aga lepin sellega :)
Saatsime Jaanat kogu kambaga

Esimene õhtu ilma meie koomilise unejututa magama jäädud, esimene öö meie toas üksi magatud, hommikukohv maitses teisiti ja mitte üldse nii hästi kui varem. Tööl liinitaga seistes käis tuhat mõtet peast läbi ja sada ideed mida edasi teha. Mingit otsust ma vastu ei ole võtnud, mõnus lihtsalt kaaluda üht- ja teistpidi. Ja samas tahan veel siin olla. Kella 9.30ne nö suitsupaus töö juures venis uskumatult kaua, 20 minutit ei tahtnud kuidagi otsa saada, samas oli kuidagi rahutu. Kogu päev olin nagu mulli sees, kurb.
Teisalt, ma olen tõeliselt õnnelik et see seiklus toimuma sai ja kõik tänu Jaanale. Üksi poleks ma siia tulnud ja Jaanaga oli see just nii eriline. Uskumatu vist, et me päevadotsa ninapidi koos olla suutsime ja tahaks veelgi olla. Tunnen et nii palju oleks veel rääkida, mis siis et samas me oleme kõigest juba tuhat korda rääkinud.
Lõhkusin just pokaali ära, vast toovad need killud õnne. Viimasel õhtul läks õnnetult Jaana kruus katki, nagu saatus, et aeg on minna. Pean nüüd oma kruusi hoolega hoidma. Meil on muidu ühesugused kruusid ju, ilusad Mamma Mia kirja ja südamekestega. Tegelikult on meil veel palju ühesguseid asju, aga me oleme õnneks ise ka ühesugused. Avastasin üks paev et tõesti on nii et ma olen 1 päev noorem ja temast päevaga maas, aga samas on väga palju kordi neid, kus mina olen temast päeva ees. Oh jah, nii nii palju pisiasju on, mis meid kogemata lihtsalt seovad. Kõigepealt meie ühine haridustee tänu millele tuttavaks ju saimegi, ehk siis soov õeks saada, siis sünnikuupäevad, siis meie nimetissõrmedel olevad identsed sünnimärgid, siis meie vendadel on ka septembris sünnipäevad ja vennad on meile kuidagi eriti kallid, samasugune mõttemaailma, mis kohe eriti ulme on ja näiteks ka sõnni tähtkuju meie elus. Veel on palju palju pisi tibatillukesi asju ja palju neid, mis me oleme endale ise soetanud, kinkinud.
Aga magnetic islandil peol käies saime tuttavaks Tšiilist pärit neiu Vero aka Veronicaga. Saarelt tuli ta meiega Bowenisse ja nüüd sai ka meie farmi tööle. Üleeile käisime Jaana ja Veroga Airlie beachil shoppamas. Ostsin mõne suveniiri, mida koju saata.


Aga Vero on väga ilus inimene ja meil oli kolmekesi väga mõnus päev.
Oi aga mul on ju nüüd uus asendussõber, nimelt minu läptop acer aspire one. Minu esimene enda läpakas. Hehee, tunnen nüüd rõõmu sellest. Vaatan kogu reisi pilte ja kuulan muusikat. Uskumatu mis tunde võib muusika tekitada. Jaanake lendab oma linnutiivul ja mina olen ikka samas kohas, kuulan meie lugusid, meie võrratuid lugusid, mõnus on.
Täna oli Mõnus pokkeriõhtu, mis sest et me kaotasime. Mängisime Veroga koos, aga nalja sai rohkem kui võite. Super lihtsalt. Austraalia on imeline, nii vaba. Tunne on esmakordne, polegi nii tundnud, nagu ei tahakski enam mujale, samas tahaks igale poole, tahaks seigelda.
Soovin kõigile sama head olemist kui mul, ehk siis pisut kõike. Näiteks natuke katkistest kõrvaklappidest põrinat teie hinge, mis samas häirib ja tahaks uusi osta aga kuna nädala palk tuleb ainult 450 dollarit siis seda ei saa lubada. Alkohol on ju siin kallis. Hahahhahaaaa...
Aga aitab lollist jutust!
Musid-kallid ja kõik on hästi minuga.
Südamega,
Teie K!
Aga aitab lollist jutust!
Musid-kallid ja kõik on hästi minuga.
Südamega,
Teie K!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar