13. juuli
Jaana on õnnelikult kodus. Eestis sajab mõnusalt vihma. Bowenis on ikka 26 kraadi sooja. Paprikad ikka kollased, punased ja rohelised.

Unustasin rääkida, et kolmapäeval nägid Jaana ja Veronica meie kodu ukse ees roomamas suurt madu. Vuh, täitsa suur ja värviline madu oli olnud, mingi meetri pikkune vist. Et siis siin ikka on neid. Arvasin, et meie ukse juures võib kohata ainult pisikesi pruunmao beebisid. Väga enam ust lahti ei taha unustada, sest kes teab kelle hommikul võib kaisust leida. Ja mingi nädal tagasi nägi Ailen, kuidas see armas roheline konn sõi endast 2x suuremat madu. Muudkui käega aitas kaasa, et madu alla neelata. Madu samal ajal siples ja siples, kuni ainult pisike sabaotsake paistis. Kahjuks oma silmaga seda protsessi ei näinud pealt, aga pildid on olemas ja uskumatult jubedad.

Aga vahepeal pidasime siin sünnipäevi hoolega. 1. juulil sai Kristi 22, 6. juulil Ailen 20 ja 11.juulil Taivo 23. Palju õnne siis veelkord kõigile teile kallikestele. Taivo ehk Toitsi sünnipäeva pidasime ranna ääres natuke grillides ja puuvilju süües. Toits valmistas meile mõnusalt ilusaid kokteile. Andres, Bruno ja Karl olid 1 tunniga 10 aastat vanemaks muutunud ( kui mitte teised siis Karl küll) ja nägid mõnusad metslased välja. Ehk siis vaadake ise. :) nagu ikka lõppes mõne jaoks sünnipäev varem ja mõne jaoks hiljem. Vahva oli tegelt!

Sünnipäevalaps

Hõimlased

Nüüd siis jälle töörütmis edasi. 2 tööpäeva juba seljataga ja paprikaid on sõrmede alt tuhandeid läbi käinud. Isegi sõrmeotsad jäävad juba valusaks. Täna töötasime näiteks 8,5 tundi ja pidime sorteerima välja punaste paprikate seast rohelised, värvilised, prügi, mustad ja ainutl antuke koledad paprikad. Uskumatu kui segadusse ajav võib selline asi olla ja lõpuks paned ikka kõik ühte pange kokku.ja silmad näevad lõpuks ainult ühtlast punast massi enda ees. Natuke siis igavat tööjuttu teile.

Kunagi nädalaid tagasi kui käisime siin oma rannas siis kohtasime seal 2-te austraallasest rekkameest, kes ootasid oma tellimusi. Kuna me olime nii toredad siis nad näitasid meile rõõmuga oma õudusfilmidest pärit rekkasid. Istusime Jaanaga sees ja sain tuutu teha. Nagu päriselt, tuut tuut :D. Teistel ei olnudki nii lõbus.

Mhh..nii ammu ei ole korralikult kirjutanud, et enam ei mäletagi, mis kõik kõik korda saadetud. Ma ei tea kas seda rääkisin et mingi nädalavahetus käisime jõe ääres, kuhu kunagi meid viis meie endine majaomanik Ned. See oli juba suht ammu tuli meelde praegu, et peale jaanipäeva kohe. Šašlõkki oli üle jäänud ja nii me läksime. Tegime lõkke ja nautisime, väga super mõnus koht, kuhu võiks võib olla millalgi veel minna teie kõigiga koos. Aga nüüd teen korraks pausi sest MasterChef käib.

Eile helistasin oma Jaanakesele ka kes oli rõõmsa häälega, aga eriti midagi ei kuulnudki tegelt. Võõras hääl oli ka kuidagi. Aga ma tean et tegelikult ta igatseb mind ja seda paradiisi, loomulik ju! Tuhlad, särgid, värgid. Täna siin, homme seal.

Ees ootab pilvitu päikseta soe päev. Lihtsalt katus on liiga paks et päiksekiiri nautida. Töötame nagu solaariumis, soe aga jumet ja nahavähki ei saa. Nüüd pean minema oma iga õhtusele kohtingule Mr. Ööga. Kunagi ei tea, millega ta mind see kord üllatab, aga kõigile meist meeldivad ju üllatused. Head ei saa ilma halvata, peab kõigeks valmis olema. Panen siis padja valmis ja edasi juba ei tea mis tulevikus saab.

Magusat und ja mõnusalt sabistavat vihma!
Kal-kal!
Kadri