natuke ajalugu :)

Moned niisama pildid, emmele puu pilt :D

Ja lille pilt ka emmele :D
Selline ilus satikas oli meil vannitoas, kaunistas kardinat..



Alustan siis ja varuge natuke aega!!!
ohohooo...Pole netis käinud juba umbes 3 nädalat vist või tiba vähem. Uskumatult lihtne on ilma internetita. Aga uudiseid siis. Kui alguses arvasime et Bowenis on 5000 elanikku siis tegelikult peaks elama siin poole rohkem inimesi. Praeguseks käime farmis tööl ja istutame paprikataimi. 6.30 algab töö ja tavaliselt ärkame 5.30. Hommikud on siin juba üsna jahedad, peab pusa peale viskama aga kui päike tõusnud siis juba hea soe ja tööl olles lausa kuum. Kui alguses lubati meile ühest Barbera nimelisest farmist istutamist masinatega 10 tundi päevas, siis seda tööd me pole kahjuks saanud. Käisime veel mitu korda kohal et üle küsida aga midagi targemaks pole saanud ja tagasi pole meile helistatud. Õnneks saime istutamise tööd (käsitsi) Allensleigh’i farmis, kuhu on umbes 4-5 km maad ainult. Hea lähedal käia.

Töö on iseenesest väga lihtne, lähed vaovahele ja võtad taimekasti kätte, kus on 198 paprikataime ja hakkad neid auku toppima. Põld on kiletatud ja kilesse augud tehtud, ühe vaopeal on kaks rida auke. Vahest paneme kahekesi koos vahest üksi ühte vagu. Oleneb palju inimesi tööl on. Boss on meil väga ok. Kuna Perthis oli meil väga närviline töökeskkond siis hirm oli tööle minnes küll, et mis saama hakkab. Aga jah, boss on rahulik ja teeb isegi nalja ja pole veel siiani karjunud. Inimesed julgelt räägivad omavahel ja kohalikud teevad vahepeal suitsu kui isu tuleb. Keegi ei karju et mine sinna või ära mine sinna,,,üsna uus olukord meile. Nii siis, taimed on kuskl 10 cm pikad ja me peame nad ilusti mulda lükkama. Auto, millel on peal suur suur kast taimedega sõidab mööda mõldu meiega kaasa et saaksime sealt siis oma väiksemaid kaste võtta järgemööda. Tavaliselt oleme istutanud 2-3 suurt kasti ära ja kõige kauem 3 tundi jutti. Pause me selle aja jooksul ei tee ja inimesi on põllul olenevalt päevast 15-20. Osad istutajad on kohalikud vanad mehed ja osad on seljakotirändurid nagu meiegi.

Esimesed tööpäevad olid pärast nädalast vihmasadu ja seega põllud olid vee all. Väga mõnus oli põlvini poris olla ja tunda kuidas mõnus pori varbavahelt välja pressib...lapsepõlv tuli meelde :D. Ühesõnaga põllud olid väga pehmed ja jalanõudega ei olnud midagi teha. Isegi kummikud ei aidanud, kuna lihtsalt kummikut ei saanud enam porimülkast kätte kui sisse olid astunud. Nii me siis pläterdasime mõnusasti. Aga üks halb asi oli ka, põllul on mingid taimed, millel on okkad ja kui palja jalaga astud siis on valus ja okas läheb ilusti naha alla, nii et pärast tööpäeva lugesime üksteise võidu pinde kokku. Tavaliselt Jaana võitis, parim pinnukoguja!

Töötame koos Aileni, Joonase ja Karliga samas farmis, nemad on meist kauem seal juba olnud, aga me käisime küsimas ja saime ka sinna. Palk on 18 daala tunnis, kuna meil tuleb nii vähe töötunde siis makse me ei pea maksma ja saame 18 tunnist kätte. Positiivne!

Seda kui palju me töötame ja mis päevadel töötame otsustab muidugi boss meil. Ilmselt me ei saaks kõiki taimi korraga maha panna kui tahaksime, kuna siis ju valmiksid kõik paprikad ühe korraga ja hooaega nagu ei olekski. Kõik ootame et saaks korjama hakata, sest siis pidi head raha teenima. Loodame! Aaa...seda ka, et need max 3 tundi mis tööd teeme on pepu koguaeg taeva poole ja jalad tagaküljed väljavenimas, nii et pärast 3ndat päeva oli mul ikka jube valus. Lihaseid ei saanud puutudagi nagu keegi oleks peksnud ja hommikul tööd alustades oli suht nutune olla. Aga nüüd juba parem ja vast harjub ära ikka.

Majas elab meid nüüd 9 ja kõik eestlased. Lisandusid Andres, Bruno ja Taivo. Nad käivad samamoodi istutamas aga teises farmis. Andresel oli sünnipäev ja käisime seda rannas pidamas. Tegime kartulisalatit, mis oli muidugi imehea ja magustoiduks kaneelisaiakesi...täitsa mmm oli tegelt! Elame suure õnneliku perena siin.

Synnipaevalaps

Nüüd siis meie majaomanikust Nedist, kes ei olegi enam nii tore, vaid pisut pervert...jälle kahjuks! Ned kutsus meid piknikule, saime alguses aru et kogu maja rahvast, aga kui minekuks läks siis selgus et ainult mind ja Jaanat. Tundus veits imelik aga läksime kaasa, ta viis meid ühe jõe äärde kus siis rääkisime juttu ja sõime mingit tainast. Siis äkki läks ta paljal ujuma ja kutsus meid ka, aga me ei läinud ja tahtsime koju. Näha oli et tal olid muud plaanid ja see talle väga ei meeldinud. Jaanus töötab Nedi juures ja üks õhtu peale tööd ütles Jaanus, et Ned palus tal küsida kas ma ei tahaks temaga välja minna. Nedil on endal muidu abikaasa ja kolm last, aga ta vist väga ei hooli neist nagu tundub. No me igatahes väldime edaspidi teda.

Nüüd on ilmad ilusad olnud ja oleme rannas snorgeldamas käinud mõõnaga. Nägime 20 cm suurust raid siniste täpikestega ja muidu värvilisi kalu ja ilusaid koralle. Super ilus on tegelikult aga sellega harjub kahjuks. :)

Oii mis meelde tuli, üks päev kui koristasime siin aias, pidime rohitud umbrohu panema kilekottidesse...siis alguses mõtlesin küll et kes teab mis elukad sinna hunnikutesse on põõnama pugenud ja kraapisin neid ettevaatlikult kokku. Aga kui kaks viimast hunnikut tulid siis oli tähelepanu juba hajunud ja jäsku tundsin et võtsin käega millestki pehmest ja suurest kinni. Huuuuuhhhhhh kui nägin seda meeletut paksu konna siis...fuii kui vastik oli, hea kinnas käes oli. Praegugi tuleva külmavärinad peale, nii rõvedad on need konnad siin ikka. Sellised suured!See siis ongi see minu konnake keda kogemata katsusin...

ja see suur pruun myrgine konn voi oigemini tema laip, neid on teedel hasti palju...

Ja üks õhtu oli Jaanal külaline käinud ja tegelt me nägime ise ka teda. Pisike konnake oli tal voodis, uskumatu ikka. Elame põhimõtteliselt teisel korrusel ja konn on voodis. See ei olnud mürgine konn aga meil oli elevust oi kui palju. Alustasime operatsiooniga eemaldada konn meie toast. Jaana üritas teda pihku võtta aga ei saanud ja siis suunasime teda akna poole aga järsku hüppas ta hoopis Jaanale selga. No arvata on et me röökisime, pisut liiga palju muidugi. See konnake ronis oma iminappadega mööda seina ja kuidagi ei tahnud aknast alla hüpata. Jaana võttis siis ennast kokku ja viskas konna lihtsalt aknast alla, aga ta jäi ellu ja hüppas edasi. Kõik olime õnnelikud, aga samas ei tea mis asjad siin kõik voodis võivad olla käinud. Taganjärele mõtlesime et oleks pidanud konna suudlema, nüüd jäime printsist ilma.

Sellised konnakesed on head ja armsad ja Jaana musitab ja kallistab neid. Vaikselt hakkavad mulle ka meeldima :D

Täna (ma ei maleta enam mis paev see oli, kui blogi kirjutasin, nii et tapne ylevaade puudub teil mu tegemistest :D) käisid meil külalised Eestist, ehk siis Kadri, Tanel ja Hardi, kellega Surfersis tuttavaks saime. Nad jõudsid oma teekonnaga siiakanti ja hüppasid läbi, väga vahva! Pisut pläkutatud liikusid nad edasid Ayr’i. Ehk näeme neid veel siin, kui ei siis kodumaal. Üldiselt on siin ikka palju eestlasi. Endised Surfrsi elanikud on siia jõudnud, Alvar, Sigrid Kristo ja nendega liitunud uued eestlased. Rannas kohtasime veel ühte paarikest, nii et meid eestlasi on siin rohkem kui arvata oskasime.

Tegelikult saime vahepeal veel ühe tööpakkumise ühest farmist, aga kuna seal vähe tunde ja palk väike siis jätsime selle variandi ära. Oleksime pidanud seemneid sorteerima. Veel üks päev kohtasime üht prouat kellel on pubi ja kes pakkus meile ettekandjatööd, aga ainult ühele. Palk on 20 daala tunnis ja õhtul peale tööd maksab kohe ära ka. Jaana siis läheb, arvas et täna on proovipäev aga vot kohale minnes selgus et alles järgmine nädal vaja teda. Bruno sai kokaks ja õhtuti saab tiba lisatööd teha istutamisele. Praegu tahame kõik midagi juurde leida istutamisele, kuna tunde tuleb nii vähe kokku. Ootame pikkisilmi hooaja algust et saaks korjata. Ilmselt see saab raske olema, 8 tundi päevas. Ei kujuta ette täpselt, mis küürutamine sellest tuleb aga peaasi et raha saaks. Voib olla saame hoopis liinitoole ja see oleks kindlasti palju lihtsam tydrukutele! Aga jah...Teate küll ju, raha paneb rattad käima! :D

Enam-vähem sai vist kõik kirja pandud, loodan. Ilmad on siis ikka ilusad ja päeval on mõnus kuum ikka ja vesi hästi soe. 30 kraadi juures peaks ikka sooja olema, aga jah hommikud on kõhedad, ikkagi sügis on ju saabunud.

Kallistan ja musitan ja igatsen!!

Olge mõnusalt vahvad!

Kadri