Selliseid konnapoisse oli meil teepeal yhes vetsus umbes 10. Porand oli peaaegu tais ja yks passis vetsupotis. :D

Juba ongi 3 nadalat moodas ja emme lendab juba homme ara. Uskumatu et reis saabki juba labi! Me otsime Jaanaga tood ja ilmselt soidame ylespoole farmi. Tapselt veel ei tea, aga tahame kas homme voi ylehomme liikuma hakata. Kaks viimast paeva Birsbane's on markamatult otsa saanud. Tana sadas paev otsa meeletult vihma, olime yleni labimarjad. Kaisime veel linnapeal viimaseid sisseoste tegemas, et emmel ikka kohver pungil tais oleks :D

Aga Alice Springsisit siis. Kahepaevase reisi jooksul saime paljugi teada, kuid palju jai ka avastamata. Aborigeenid, kes elavad Alice Springsis on oma hoimust valja visatud, seega on nad oma seadusi rikkunud. Linnas elavad nad mugavat elu, selle asemel et toidujahil kaia soovad nemad burgereid ja kebabi. Kuna nad on harjunud varasemalt peale kanguru tapmist ja soomist luud ja kondid lihtsalt maha jatma siis teevad nad seda ka prahiga. Nad ei tea kuhu see pariselt kaib. Alkoholi ja piimaproduktidega nende organism hakkama ei saa, sest sellega pole nad lihtsalt harjunud. Nad on harjunud elama jahtides loomi ja jargima oma seadusi. Paris piged aborigeene meie ei nainud ja vaga vahestel on see voimalus. Paris aborigeenid tahavad privaatsust ja elavad oma elu nii nagu on nende eelkaijad juba kaua kaua elanud. Paris aborigeenid on sobralikud, kuid need keda linnas nagime on ysna kurja ilmega. Kui tahtsime pilti teha, siis khe te 10 daala. Kui kysisime kas lapsega tohib pilti teha siis kysiti 50 daala...ari kaib. Muidugi me ei maksnud...hull ei ole see kes kysib, vaid see kes maskab sellist hinda. Aga jah Alice Springs oli rapane ja aborigeenid istuvad tanaval maas ja myyvad oma joonistatud pilte. Aborigeenikunst on vorratult ilus!

Aga kahe paeva jooksul saime kaidud Kings kanjonis, kus matkasime 6km 3,5 tunniga 37 kraadises kuumuses. Joime iga 10 minuti tagant vett. Vett kulus 2 liitrit nakku, nii et paris kova joomine oli :D. Emme ei tulnud pikale matkale ja tema pidi meid 3 tundi jutti alla bussi juures ootama. Vaga raske ootamine oli sest ilm oli kuum, vaga kuum. Yks India naine sai seal alla oodates paiksepiste ja tagasi teel ainult oksendas, vaga ebameeldiv oli. Teel nagime 4 metsikut kaamlit....kujutage ette, KAAMLID seisid keset teed! Peatusime kiirelt ja saime moned pildid. Vaga vinge oli, nemad jatkasid rahulikult oma teed kuhugi. Aa, kaamlid suudavad juua 120 liitrit vett korraga ja nad ei higista. Nad hoiavad oma keha teatud nurga all paiksega ja seetottu suudavad ka nii kaua joomata olla ja kuumas korbes vastu pidada. Soit kanjonisse oli vaga pikk, soitsime maha 450 km. Jargmine paev jalle sama pikk maa, ainult et Uluru-Kata Tjuta rahvusparki. Nagime molemad suured kivid ara ja soime ohtust vaatega Ulurule. Reisikorraldaja poolt oli sook ja shampanja ning paikeseloojang. Me muidugi Jaanaga raakisime kahe inglise tydrukuga juttu ja magasime paikseloojangu maha. Emme kyll nagi paikseloojangut aga ta vaatas valele poole. Mote oli selles, et Uluru kivi pealt naeme kuidas vari tuleb, aga emme vaatas muudkui otse paiksesse ja filmis. Koomik ikka :D Parast paikseloojangut jalle bussi ja loksusime 4 tundi tagasi Alice Springsi. Ulruru ja Kata Tjuta olid voimsad,,,pildidlt vaadates pole pooltki see, mis pariselt. Vaga suured ja voimsad.

Uluru parast paikseloojangut!

Hommikul oli siis lend Brisbane'i Sydney kaudu. Ohtuks olimegi juba kaugel punasest Ulurust. Maa pind oli toesti vaga punane, mis on tingitut korgest raua sisaldusest.

Oobisime pakkeris ja vaga jubedas toas. Sojavae tunne tuli peale, kui pole seal kainud. Madrats oli vag aohuke ja valus oli magada. Oosel hakkas nii kylm ja peale lina ei olnud midagi peale votta. Enne hommikut toppisin pusa selga, aga jah, raske oo oli

Nyyd siis on juba reede kaes sest kell yle 12ne ja peame vara arkama et asjad pakkida ja emme lennujaama saata ja siis ka ise kuhugi poole minema hakata.

Kallistan ja musitan!

Kadri