....jätkub

seljataga meil uhked riisipõllud jätkuvalt

Uluwatu templi juures askeldasid ahvid omapäi...tegid palju pahandust ja varastasid turistidelt päikseprille, kõrvarõngaid ja muid ehteid, mida tavaliselt keegi enam tagasi ei saanud. mina korjasin kõik ennem küljest ära. ettevaatlikus ennekõige :D

tempel asus kalju äärel, mida mööda läks jalgtee..

üks vanem härra siin mõtleb posti otsas... :D hästi vahvad olid nad aga samas agressiivsed ja ettearvamatud

meie reisiseltskond, päikeseloojangul Uluwatu templi juures


selline oli meie esimese hotelli vannituba,,,vabas õhus, alguses tundus imelik, aga harjusime kiirelt :))

igasuguste ehete ja kulinate pood oli Balil tõeliselt palju ja väga raske oli neist mööduda midagi ostmata

selliseid teenuseid pakuti ka...poiste rent!!! :D


meie hommikusöök mastapa garden hotelis...indoneesiapärane...nuudlid köögiviljadega ja praemuna. maitses hästi :)


eest nägi meie tuba selline välja ja taga oli siis see vannituba :D


teepealt ostsime kaasa riisi tuunikalaga ja läksime randa sööma et samal ajal päikeseloojangut vaadata


rannas kohtas palju kaupmehi,,,siin siis prooviti pähe määrida vibusid ja odasid :) ütlesime et meil ei ole nendeg amidagi teha, aga tema et boyfriendile...iseenesest oleks ju uhke värk kui kodus selline ilus asi oleks aga üle piiri kahjuks Bali lennuväljalt nendega ei saa.


surfitund...lõpuks ometi! Austraalias me seda veel teinud ei olnud ja kuna Balil odavamad hinnad, ei jäänudki muud üle kui see sõltuvust tekitav asi ära proovida. Nalja sai palju, sest päeitused ei püsinud seljas. Jaana jälle hüüdis kauglt et Kadri, sul nibu paistab. :D hihihhiii Ise ei pannud tähelegi suures tuhinas. Üldse nägime üsna räsitud älja, juuksed näo ees laiali, riided poolenisti seljast. Aga püsti me seisime ja tund aega vees laineid püüdsime. Tahaks veel! :)
maksime 25 dollarit Sumatralt pärit Jerryle, kes elabki nüüd Balil ja teenib raha surfiõpetajana.


Samuti Sumatralt pärit poiss, Tiger. Getter ja Merks olid nendega juba varem rannas tutvunud ja surfamas käinud.

värskelt pressitud mahl...enamjaolt jõin banaani, mango ja arbuusi oma. muidugi sai ka erinevaid segusid tellida. Ülimaitsvad olid need! Novembris saan neid jälle maitsta. Hind 8000-10 000 ruupiat ehk 1 dollar umbes.

meie rollerisõit Jaanaga, mis oli väga kihvt kogemus. Kohalikud sõidavad Balil rolleriga nii et kogu perekond on peal, ema, isa, lapsed ja vahel isegi koer.

selline on Jaana uus tätoveering, millega ta kattis oma vana ja koleda sardiini moodi delfiini ära :) Liblikas ja metsmaasikas!

päev hiljem, 22 august, tegin mina endale ka tätoka. Hirm oli suurem kui asi väärt oli. :)

wish you were here ja tiivake!

järjekordselt rannas, päikeseloojang ja õhtusöök. Niimoodi riisi erinevate asjadega, kana, tuunikala, tofu, köögiviljad, kartulipallid jne jne kaasa osta oli odav aga samas maitses väga hästi. hinnaks tuli tavaliselt kuni 15 000 ruupiat ja kõhu sai täis.

sellised kogunemised toimusid rannas kitarri ja laulu saatel. Enamus neist inimestest on Sumatralt jällegi pärit. Üldse on sumtralasi väga palju Balil. Lauldakse ja tantsitakse ja 99% lauludest on muidugi armastuslaulud ja nagu arvata võib armad nad väga kiirelt turistidesse. Nii et igaüks leiab endale Bali boyfriendi, isegi kui ise ei taha! :D

käisime Getteril ja Merksil külas ja edasi siirdusime nende hotellist 5-korrusselisse ööklubisse, kus jagati 10-11ni tasuta jooke, vahel ainult naistele, vahel kõigile VIP-idele. Joogid seal olid väga kanged, ebameeldivalt kanged, nii et raske oli neid juua. Tulemus oli ilmselt alati üks, palju purjus inimesi.

Kuta tänav pühapäeva hommikul kell 8. Veel rahulik ja vaikne.

Bensiini müüakse rolleritele just sellistes pudelites, Absolut vodka pudelites.

sellised näevad välja kohalike annetused jumalalale, neid on tänavatel ja rannas hästi palju. Sinna pannakse küpsisied, raha, suitsukonisid ja ilmselt veel palju asju.

mina sain korraks võrkpalli mängida. Juhhuuu! Aga kuna oli keskpäev ja päike väga kuum, siis võite arvata kui kuum liiv oli. Ma kannatasin ja kannatasin ja kui lõpuks vette oma jalgu läskin jahutama siis tundus, et tagasitee koju tuleb vaevaline. Hiljem tuligi kõik nahk talla alt maha, sest põletasin korralikult ära.

Niimoodi ongi rannaäär paksult surfilaudu ja -õpetajaid täis, kes sulle igal õimalusel ligi hüppavad ja juttu teevad.

hommikusöök meie uues ja odavamas hotellis, kus maksime öö eest umbes 10 dollarit nägu. selle koha leidsime tänu Getterile ja Merksile, kes juba elasid seal. Nimi Gora beach inn, kus meil ei olnud enam konditsioneeri, sooja vett ja uhket hommikusööki. Aga jällegi, kõigega harjub! tasuta hommikusöögiks saime valida, kas moosisaia või banaanisaia. tavaliselt ostsime omletti mis maksis 8000 ruupiat.

hotelli menüü ja hinnad.

meie toad olid kohe basseini ääres ja õhtuti panime iPodist muusika käima ja ajasime juttu seal.

rannas natukeseks, sest kaua lihtsalt ei jaksanud olla sellise kuumusega.


kõrremahl, mis maitses ülihästi!

surfikoole on ka seal hästi palju ja seega palju õppijaid vees. Siin ongi pilt kus korraga püüavad lainet mitmed ja mitmed inimesed.

Merks, mina ja Getter.
Brasiilia poiss Fernando, kes arvas et ma võiks kauemaks Balile jääda ja näppas mu käekoti ja passi. Viis oma tuppa ja ei tahtnud seda enam tagasi anda. Ütles et ostab uue pileti homseks....hahahaha...nii need asjad ikka ei käi küll.

pähklimüüja

tänavamelu

meie hotell

nii...siin me siis panime ennast valmis ja läksime reisile, Gili saartele, paradiisisaartele!
teadsime et seal on ilus, aga seal oli veel ilusam.

bussis, mis meid sadamasse viis, pärast tunni ajalist kihutamist ja hingekinni panevat sõidustiili. Hea oli oma jalaga bussis välja astuda! Kohalike taksojuhtide sõidustiil siin lihtsalt ongi selline. Kuna Bali on vulkaaniline ja mägine, ja elanike üle 3 miljoni, siis liiklus seal on hullumeelne. Saare ulatus idast läände on 153 km ja põhjast lõunasse 112 km, pindala on 5632 km². Ehk ma ei tea kuidas need inimesed sinna ära mahuvad. Aga et ühest kohast teise jõuda, võtab see päris palju ikka aega. Sellepärast ongi nende sõiduviis väga nahaalne ja ohtlik, muidu lihtsalt ei jõuaks keegi kunagi sihtpunkti.

sadamas
kohalikud teenivad elatist peamiselt turismiga, aga ka põllumajanduse (riis ja kohv) ja kalastamisega. Nende paatidega käiaksegi merel.


Sadamasillal üks tädike oma rätte müümas.


Trawangani saar...eemal pasitab Lomboki saar.





Meie kodu Trawanganil, voodi ja dušs oli olemas.
Gili saartel on elu teistsugune, seal ei ole ühtegi mootorsõidukit. Liiklemisvahenditeks on jalgrattad ja hobused. Lärmakast Kutast tulles on harjumatult vaikne kõik. Keegi ei püüa sulle midagi müüa ja süsihappegaasi- ja mootorimürinavaba õhk annab mõista et see on alles päris puhkus.



Trawangani takso :)

Kuutõus.

leidsime mõnusa kiigu ranna ääres.

väiksed poisid käisid kaelani vees kala püüdmas...ja siin on saak.

kohalik mees mängis kitarri ja laulis, mida veel tahta :D

laenutasime päevaks lestad ja maski, et minna veealust maailma uudistama. Nägime kilpkonni ja palju värvilisi kalu ja seda kõike kohe ranna ääres.

nagu kiviaeg :)



kalaparv, mis veest välja hüpates sädeles ja muidugi kasutasid linnud juhust et kõhtu täita. väga kihvt vaatepilt oli see.



käisime kinos. sellised pisikesed majakesed olid, kus said pikutades omavalitud filmi vaadata ja samal ajal süüa-juua.

viimasel hommikul teime jalutades saarele tiiru peale...umbes 2 tundi kulus selleks. vahepeal käisime ujumas, sest jah...kuum oli. Aga saar oli võrratu, peaaegu nagu inimtühi.







Nii ja ootamegi juba paati tagasi Balile. Oli mõnus ja rahustav puhkus.

Esimene nädal läks küll Balil väga kiirelt. Kokku olime Balil 16 päeva. 2. septembril jätsime Getteri ja Merksiga hüvasti ja lendasime ära Darwinisse, tagasi Austraaliasse. Balile lähen tagasi 12. november koos Jürgoga. Jürgol on siis sünnipäev ja seal toimub üks muusikafestival...Bali Paradise. Ootan juba väga seda.
Nüüd siis edasi Darwini pildid


peatusime Darwinis Elke´s päkkpäkkeris.
käisime tutvusime linnaga, mis meile mõlemale Jaanaga hakkas väga meeldima.

Darwinis on palju sõjaaegseid laevu, pildil siis üks.

Laguun ehk tehisrand. Kuna Darwin kubiseb krokodillidest ja seal tavarandades on palju inimesi kadunuks jäänud pärast ujuma minemist, ongi ehitatud tehisrand, kus saab ujumas käia turvaliselt.
üsna suur tirts.
meie tuba, mina magasin all, Jaana üleval.

mmm..see oli vist Darwini parlamendihoone.

kunstipood, kus aborigeen valmistab uut maali. Saatsin koju ka ühe maali. kui külla tulete siis näete!

vot siin sadas vihma, paduvihma. lootsime et see jääb järgi sest olime kesklinnas ja pidime koju jalutama, aga seda lõppu ei jõudnud ära oodata. tänavad olid muutunud jõgedeks ja ega meil muud üle jäänud kui vihmaga koju minna. õnneks külm ei olnud, märg aga küll :)) sellist vihma polegi vist näinud.


käisime ühepäevasel reisil rahvuspargis, kus saime kahte erinevat püütonit endale kaela panna. Ma kartsin tohutult ja jalad värisesid, kogu keha värises, aga see oli seda väärt. esimene madu oli suurem ja paksem ja see giid mässis ta mulle nii paksult ümber kaela et väga liigutada ma ei saanud ega julgenud. Libedad nad ei ole, natuke jahedad ja päris rasked. Koju ei tahaks küll sellist :)
Edasi läksime jõele, mis kubises krokodillidest. Krokodille toideti lihatükkidega et nad hüppaksid, aga päris elus teevad nad ka seda, kui tahavad oma saaki õhust kätte saada. Päris võimas oli see. Oma silmaga meetri kauguselt sellist pealtnäha tuima elukat vaadata, on kogemus mis jääb meelde.

vaade paadist

ja siin nad hüppavad...teadsite et krokodillid söövad üksteist ka...huhuhuuu

pärast krokusid sõitsime termiitide ehitatud mürakaid vaatama ja siis juab erinevate koskede juurde ujuma.

mõnus, jällegi. kui on vihmahooaeg siis siin ujumas ei tohi käia sest krokod ujuvad kõrge veetasemega sisse. ohtlik värk! ühesõnaga on turvaline ikkagi giidiga käia, kes teab ja on kursis kõigega. Päev oli pikk, sest sõitsime 600 km maha. Aga kõik mis nägime oli uus ja huvitav. Darwinis külastasime veel sealset muuseumit, kus sai käia ruumis, mis oli pime ja kujutas endast orkaanikeskmes olemist. Mina läheks iga kell Darwinisse tagasi, mõnusalt pisike, aga parajalt suur linn.
8.septembri hommikul läksime lennujaama, et jätta kuum Darwin seljataha ja lennata tagasi Perthi. Meie 22 päevane puhkus oligi järsku otsa saanud. Alguses tundus et lõppu ei tulegi :D
Aeg lendab üha kiiremini

Olge vahvad!
K