Lancelin ja Dongara

Eelmine kord jäi jutt pooleli Lancelini juures. Lancelin on Perthist 150 km ja tööd pidi olema 3ks päevaks. Istutasime taimi maantee äärde, kallakute peale. Kuna pidime mitmeid eri sorti taimi panema segamini, siis taime pealt oleks olnud raske maksta. Seega tunnipalk...22 daala tunnis, 8 tundi päevas. Süüa saime 3 korda päevas ja mega head söögid olid. Hommikul oli buffee laud ja sealt saime lõunasöögi karpidega kaasa võtta. Ja õhtusöök toimus samas restos. Tõeliselt maitsvad praed olid. Nämma.

Geoff majutas meid Lancelini päkkpäkkerisse YHA. Väga ilus ja puhas päkker. Helinaga saime 8se toa, kuhu seadsime ennast bossidena sisse. Valisime endale narid välja pakkisime kodinad lahti.

Ma korraks vahemärkusena ütlen et akna tagant jooksis just naabri koer mööda, kel nimeks Kostja. Tal siin mingi oma tiir, päris kiire tundus tal täna olevat. Tgeelikult käiad kassid ka sama rada pidi, vahel panevad isegi käpad aknalauale ja vaatavad tuppa. :) Üsna naljakas on see. Kostja läks jälle mööda :D
Lõunapaus maantee ääres.

Meie lillekesed, mida istutasime.

Sellised kallakud olidki siis. Need tuli 1,5 meetriste vahedega täis istutada. Mul hakkas vahepeal isegi pea ringi käima sest kallak oli nii tugev.

Lõunapaus. Seljataga on taimed, milele alguses pidime võrke ka ümber panema et kängurud neid ära ei sööks. Kuna see võrkude panek võttis väga kaua aega, siis otsustati et edaspidi seda eu tehta.

Minu uued kummikud, mis kahjuks läksid korralikult katki. Tald tuli alt ära :D Lootsin salamisi et nüüd ma ei pea tööd tegema, sest jalanõusid ju pole, aga Geoff otsis kohe oma suured saapad välja ja paari sokke.


Töötegemine võis jätkuda

Meie grupp Lancelinis. vasakult...Oliver, Helina, mina, Hannah, Daniel, Maria, Jaana, Mira, Ben ja Geoff. Markust ei võetud pildile seekord

Koju sõites ületas teed echidna, selline okkaline siilike. Tegime peatuse ja vaatasime lähemalt teda. Juhendasime ta ohutult tee äärde.


Kolmapäeva hommik. Sai 3 tundi tööd tehtud ja läbi oligi Lancelin. See hommik oli tõeliselt külm, varbaid ja sõrmi lihtsalt ei tundnud. Ja tuuli oli nii kõva. Kadri varbad valutavad, Katri-Katri

Pärast Lancelini tegin mina nädalase pausi, õigemini ma arvasin et ma enam ei lähe kunagi seda tööd tegema. Aga siis Geoff uuris et kas ma ei tahaks appi minna Dongarasse, kus on hästi pehme ja liivane maa. Ja kuna tööd pidi mõneks päevaks olema, siis otsustasingi et kannatan veel ära ja raha ju vaja.
Esmaspäeval pakkisime asjad jällegi ja seekord ootas ees meid pea 400 km teekond.
Linnast võtsime veel peale eesti paarikese, Liisi ja Toomase ja Hannah. Autos oli meid siis kokku 7. Meie Jaanaga pugesime täiesti taha lasteistmete peale, pea laes kinni.
Kotid ja kohvrid läksid kõik katusele. Nägime välja nagu mustlased. :D

tegime peatuse, et jalgu sirutada ja seal klõpsasime mõne pildi

sellised me olimegi


Kott pärast sõitu, sitikaid täis :D

Dongaras elab 3500 inimest ja meie peatusime ühes ilusas karavan pargis. Mina ja Jaana magasime selles voodis. Majakeses oli kaks magamistuba, köök, elutuba, ja vannituba. Väga mõnus ja armas oli. Mis eriti kihvt, majake oli ookeani vaatega ja randa oli maad vast 20 meetrit.
Kuna elamine oli nii ilus siis oligi karta et süüa me seekrod tasuta ei saa. Iga ühtu tegime siis ise endale midagi.
Esimene hommik ootas meid ees suur laar taimi, huuuhhh, üsna hirmus oli nii palju taimi näha jälle.

Jaana kand ja korralikult villis.

Põllul. Ilmad olid soojad, vahel lausa kuumadki. Vaod olid 1 km pikkused, oi jah, neid ikka andis kõmpida. Tundus et lõppu ei tulegi. Viimasel põllul olid vist 1,1 km pikad. Alati ikka lootsid et äkki keegi tuleb teisest otsast vastu, aga vahel pidi pettuma :)
Päevas kõndisime 15 km maha vb rohkem vb vähem tiba. Aga mõelge ise, päris palju, pluss veel restiga taimed puusal, mis võis kaaluda 8-9 kilo.

Taimed mulda pandud.

Lõunatame.

ja õnneks taimed vähenevad.

Minu villis käsi, mis praegugi veel paraneb.

Me ärkasime kella 5st, kell 6 sõitsime öra ja kell 7 jõudsime põllule et tööle hakata. 7st tõusis ka päike. Töö lõpetasime enamjaolt pool 5, mõni päev ka hiljem. Tunnine sõit koju ja päike oligi loojunud. Ehk siis Koidust ehani olime tööl. Siis kiirelt pessu, midagi süüa ja ruttu voodisse, et järgmine päev jälle jaksaks otsast alata.

Päikseloojang ja majakesed, kus elasime.

Lähen siin pessu. Murjam olen. tavaliselt avastasin peale pesu et jalad on ikka mustad. Lihtsalt mustus oli kuidagi naha sisse sööbinud. Endaarust nühkisin neid hoolega, aga kui voodis nägin varbavahesid, siis tuli naer peale küll. Nagu koll läksin magama :D

Tühi rekka, õnneks. ALati kui rekkat nägime kartsime et taimi tuuakse juurde ja töö ei lõppegi. Ausalt kõigil oli ikka kõrini sellest tööst ja kõik kohad valusad ja läbi omadega. Isegi vapper Oliver ütles, et tema ei taha enam ühtegi puud näha ja läheks poole päeva pealt minema siit. Aga kõik pidasime lõpuni vastu ja nüüd oleme Perthis.

Juhhhuuu...tehud ja tööd juurde ei tulnud. Kõik hoidsid vist hinge kinni, kui Geoff tööandjaga rääkis. Aga sellel pildil me juba teame, et nüüd kõik ja vabadus ootab ees.

raputan tosse liivast tühjaks.

Töölt koju sõites tegime peatuse tee ääres valgeliivaluidete juures. Käisme Jaanaga sumpamas korraks. Nagu jahus olime. Ühel päeva oli teel suur emu oma pisikeste lastega. See oli päris naljakas kuidas ema oma suurte pikkade sammudega auto eest kihutas ja pisikesed põnnid maha jäid ja järgi üritasid hirmuga vudada. :D Aga ju nad kohtusid emaga põõsastes.


Kuna viimane päev oli poolik, siis nägime päeva valges ka meie randa, päris uhke ja ilus ju :)

Tagasi linnainimesteks.

Tagasiteel Perthi Jaanaga.

Põhimõtteliselt töötasime 6 tervet päeva ja viimasel päeval 3 tundi. Raha teenisin 1300 daala, selle ajaga. Et seda raskelt tulnud raha niisama mitte tuulde lasta, ostsime Jaanaga eile piletid Balile. Lendame teisipäeva varahommikul ja mõtlesime 2 nädalaks sinna jääda. siis lendame küll tagasi Austraaliasse, aga põhja poole, kas Cairnsi või Darwinisse. Ja edasi ei teagi veel mis saab.

Must kass kõndis aknast mööda, korraks seisatas ja vaatas aknast sisse, mis teen siin. :D
Ilmast ka. Meil on sadanud, eile ja täna aga praegu just avastasin et taevas selgineb ja päike piilub pilve tagant. Vahva.

Jaana ka just täiendab oma blogi, nii et vaadake see ka üle.

Mõneks ajaks siis kõik jälle. Mõned päevas ja siis lendamegi juba. Hoidke pöialt et meil tore puhkus oleks.
Igatsen! kallid issile ja Roccole!

Kadri