Niisiis...tungival blogifännide nõudmisel, pean oma blogi täiendama. :DSee oli üks esmaspäevane päev, kui Perthist teele asusime. Jürgo aitas moonakotid autosse panna ja saatis meid farmipoole teele, et varsti jälle tagasi saaksime tulla :)
5kesi siis...Jaana, Oliver, mina, Helina ja Jörgen.
Vaprad eestlased, ees 300 km Kukerinini. Veel vapram Oliver roolis kes meid ilusti kohale toimetas. Auto oli paksult kohvreid ja toidukraami täis. Söögi ostsime nädalaks kaasa, kuna Kukerin on nii pisike koht et seal mingi külapood olevat, aga avatud väga harva. Kukerinis elab vist 150 inimest, aga neid seal väga liikvel ei näinud.
Kohale jõudsime juba pimedas ja ees ootas hostel. Mina ja Helina läskime ühte tuppa. Nagu selgus siis kütet hostelis polnud, ehk siis sama nagu õues elaks. Saime kohe õhtusööki ka, mis nägi üsna hirmus välja. kui otse öelda siis nagu koerakaka, riisiga. No mingid vorstikesed, mis ei maitsenud väga kuidagi. Esmamulje oli nukker.
Magasin pikkade riietega ja 5 teki all, lõppkokkuvõttes oli ainult ninal külm. Aga pärast dussi oli üsna jahe ja riideid vahetasime ülihelikiirusel. Õnneks laenasid Jaana ja Oliver oma puhurit meile ööseks, nii et ainult esimene öö oli tõeline karastus.
Helina sissemässitult.
esimesel hommikul ärkasime 6st, soe teetass näpus valmis autosse istuma.
kella 7st saabus rekka,,,taimedega, mida hakkasime maha laadima. selleks kulus 1,5 tundi ja hiljem said need kõik mulda pandud, iseasi paljud neist kasvama läksid. Aga see terve rekka oli paksult taimi täis.
mahalaetud taimeväli
Silmailu ka,,,vikerkaar.
pikad vaod, metsa taha viivad...Jaana ämbrike ja istutustoru.
Pagi millega vagudevahel sõideti ja taimi huvilistele laiali veeti.
natuke rohelust...kui veebruaris töötasime siis oli kõik pruun ja kuiv.
töölised toodi põllult kastikaga...
Lillemüüja Kadri :)....taimehind 6,5 senti :)
meie hostel Kukerinis, trepp viis teisele korrusele kus siis olid toad ja allkorrusel oli baar.
minu uued tööjalanõud...Helina antud lacoste papud. enda vanad võrgupapud olid nii katki et liiv ja muld tuli koguaeg sisse ja kui märjaks said jalad siis hõõrus nii et oi oi oi. aitäh Helinale.
pärast tööpäeva Jaanakesega.
pooled meie töölistest...Markus, soomlane Joel, Jaana, mina, prantslane Machi, sakslane Mira, ja inglane Hanna.
Ka selliseid põlde tuli ette, kus pidime kividevahele taimi istutama. Sellise maapinnaga mõtlesin vaid üht...täna on viimane tööpäev,,,aga pidasin vastu ikkagi. ja tegelikult ma ei teagi kuidas need vaod on sinna maasse tehtud, mis sellest adrast küll sai, või kui mitu atra ära lõhuti. müstika.
Õhtusöögil, Oliver, Jaana, Andrew (bossi poeg). Kui esimene õhtu oli halb söök siis iga päevaga läksid toidud aina paremaks ja kodusemaks!!
Oliver oma teega!
poeskäik
Andrew auto ette jäi linnukene, kurb kurb, aga juhtub.
Lake Grace, koht kus käisime poes, pärast poolikut tööpäeva. Jaana leidis sõbranned.
Kell
ainulaadne tuulekell, natuke nagu õudusfilmist.
silmadlahti pilt, Helina ja Jaanaga. sõidame töölt koju. vahel olid tunnised otsad tööle ja koju.
Grace´i järve ääres tegime peatuse korraks, et pilt klõpsata.
Hoiame ikka meele rõõmsana! :)
väike Jaana tuleb kaugelt kaugelt, sellised pikad vaod olidki kõige väsitavamad, sest tundus et lõppu ei olegi kuskil.
Kamin hostelis. See oli tegelikult ainuke koht kus sooja sai. Sinna kogunesime enne õhtusööki ja jõime sooja teed. Markus ka õhetab kõrval mul.
järjekordne tööpäev seljataga! väike pagitiir!
Kukerinis said põllud otsa ja kõik taimed istutatud ja mõni ka lihtsalt minema visatud. Pakkisime kohvrid et Katanningusse sõita, mis juba suurem koht.
Vahepeatus Dumbleyungis, tankisime ja ostsime mootoriõli autole juurde sest tuli põles.
Markus kontrollib õlivarrast...
ja mõned kilomeetrid sõidetud kui auto suri välaj ja enam käima ei läinud. Poisid olid teise autoga õnneks ja käisid trossi ostma, mis kohe pooleks läks. Selliseid häid trosse tehakse ja müüakse ilmselt ainult Austraalias. Jätsime auto kurvalt tee äärde ja pärast tööpäeva läks Geoff treileriga autole järgi. Nagu hiljem selgus, jooksis autol mootor kokku. Huuuhhh, nutune. Auto oli hea ja abiks palju olnud, aga nüüd siis niimoodi. Kuna parandus maksaks sama palju kui auto siis seda ma lihtsalt ei jõu kinni maksta. Hetkel on auto bossi poja Andrew juures, kes üritab seda Katanningus kellelegi müüa või mingitki raha saada. Jääb vaid parimat loota.
Kadri ehk mina saabusin haiglast.Põllupeal hakkas süda puperdama, külm higi tuli ja lõpuks hakkas pea ringi käima ja jalad lihtsalt vajusid alt ära. Potsatasin oma täis taimeämbriga pikali. Ei tea kust oli kohal kohe Jaana ja Helina ja hoidsid mind seal süles. Lõpuks viidi mind haiglasse ja Jaana tuli kaasa. Aitäh et mu kätt hoidsid.
Haiglas tehti mitu korda EKG ja mõõdeti veresuhkrut ja kuulati-uuriti. Kohale tuli tore meesarst, Moldovast pärit. Tahtis mind ööseks ikka haiglasse jätta et hommikul vereanalüüsid teha. Ta oli väga sõbralik ja muretses hästi hästi palju. Küsis kohe et kas räägime vene või inglise keeles, aga teate ju mu 8 aastat õpitud vene keelt. seda pole ollagi. Teadis kohe et Tallinn pealinn ja särki-värki.
Igaljuhul viidi mind palatisse ja jälgiti veel mõnda aega. Palatis oli veel üks proua. Võib olla 80ndates, hapnikumask peas ja üsna kurnatud. Hüüdis vahet pidamata oma abikaasat, kes tuleks ja ta koju viiks. Üldiselt tunduski et enamus selle haigla patsiendid oli vanurid. Mulle anti süüa ja sooja teed. Üsna külm oli olla, jalad olid läbimärjad ja üldse olin ma üleni murjam.
Pärast mind oli voodis liiva ja porihunnik. Väga piinlik oli. kui EKG tehti siis pidin oma sada läbi higistatud särki seljast võtma kust pudenes lisaks veel tibake mulda. Küünealused mustad nagu oleks kartulit pannud. Mul oli päris nalajaks vahepeal, aga ilmselt nad harjunud ka selliste patsientidega. Üks purjus aborigeeninaine oli ka samal ajal just vastuvõturuumis. Oli Jaanale silmagi teinud :D
Igatahes siis ei teagi mis minuga täspelt juhtus. Võib olla olin lihtsalt üleväsinud, sest olime 14 päeva jutti töötanud. Äratus oli enamasti 5st, päevas kõndisime 12-15 km maha, hommikud külmad ja aju lihtsalt tüdinenud sellest tööst. Pärast tööd läksime pessu, siis voodisse teki alla, õhtust sööma ja jälle magama, hiljemalt 8st magama. Nii see hommik tuli kiirelt ja ees ootas taas 9 tundi põllul. Väsitav, sest täpselt teadsid mis ees ootab. Vahel oli uus see, et maapind oli betoon, mis morjendas veelgi. Ranne on mul siiani tegelikult valus, nipsu ei saa väga teha. Aga pole hullu. raha on vaja, süüa on vaja. ja söögiisu oli korralik ja aina kasvas. Magusaisu oli veel erti suur, tegelikult oleksin vist kõike söönud ja võimalikult palju. Oliver ikka pahandas minu ja Helinaga kui järjekordne Nutella purk tühjaks sai ja põsed shokolaadikreemiga koos. :D
No aga tegelt,kes sööb see jõuab :D
Loobujaid oli ka meie grupis. Kõigepealt läks ära Kanadast pärit tumedanahaline poiss. Siis sattus meile selline päev, kus vaos olid paksult vee all ja jalad lirtsusid porist ja veest. see oli Jörgenile mõistusevastane. Tema läks põllult jala ära hostelisse ja õhtuks oli sõber järgi kutsutud. Temaga läksid kaasa soomlane ja prantslane. Prantslasel oli päris korralik köha tulnud tegelikult. Asemele saabus saksa paarike.
Osad puud on siis juba suureks kasvanud ja need mis ära kuivanud mingil põhjusel tuli meil uutega asendada. Nii need kilomeetrid meie jalge all muudkui möödusid. Rest taimi ämbrisse, enamasti oli 81 taime, kui need otsas siis järgmine rest. Mida rohkem reste tehtud seda rohkem raha teenisime.
Lõpp Katanningus. Mina viimasel päeval ei töötanud sest eelmine päev tulin haiglast. Istusin samal ajal autos ja magasin, kui teised töötasid.
Teel Perthi läks treileril kumm katki, ikka peab veel midagi juhtuma...aga jõudsime kõigest hoolimata ilusti kohale.
Mina Geoffiga, sõitsin niisama kaasa ja nautisin vabapäeva. Mütsi ostsime Dumbleyungist, parim osta viimasel ajal, hea soe oli kohe.
Meie lõpupunt siis...mina Geoff, saksa tüdrukud Maria ja Mira, siis Oliver, Hanna ja Helina, siis Jaana, tema ees Markus, siis Ben (Goeffi noorem poeg) ja Maria poiss Daniel.
Ees ootas paar vaba päeva ja siis pühapäeval edasi Lancelini, kus hakkasime varsti almiva maantee äärde taimi istutama. Sellest tööst siis juba uues peatükis!
Kallid ja meil hakkab talv läbi saama, päeval saab juba päikest võtta tasapisi. Aga teie suvi on muidugi erakordne :) mõtlen ikka teile!!
Südamega,
K
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar