Oh imet!!! :)

Selline rand on Novotel Ningaloo resortil...jeeeiiii

Tim ja Nathan...meie toredad töökaaslased :)

Aga me käisime Triinuga väiksel puhkusereisil ja ujusime koos maailma suurimate kaladega...vaalhaidega. Need haid toituvad ainult planktonist ja on inimestele täiseti ohutud. Kasvada võivad nad kuni 12 m pikkuseks ja kaaluda kuni 18 tonni. Ja välja näevad nad just sellised....

emotsioonid on laes ja nendega koos ujuda oli võrratu...alguses hakkas süda sees puperdama kui nägime umbes 4 meetrist haid. ookeani hüpates pidime kohe maski vette panema ja ringi vaatama kus hai on ja siis nähes tema suurt naeratavat suud ruttu tema eest ära ujuma, et mitte tema suhu sattuda :D nii me siis ujusime nende kõrval ja taga. Tagant oli eriti vinge vaadata kuidas võimas sabauim liikus.


õnnelikud, sest nägime neid!!1 mõnel päeval võib juhtuda et haisid ei ole, meil vedas, nägime lausa vist 5t erinevat vaala. Kõige suurem oli umbes 6 meetrine, see ehmatas küll ikka päris ära. Aga olen super rahul. Tuur maksis 375 daala ja see sisaldas ka hommiku- ja lõunasööki.

käisime snorgeldamas :D maskirandid

Andyga, meie fotograaf laeval

ja vesi oli nii helesinine ja läbipaistev, hingematvalt ilus

veel lestad jalga visata ja siis sulistama

kokku oli meid 20 ühel tripil ja kõik olid ülemaailma kokku tulnud, et just vaalhaisid Exmouthis näha

kalli Trinxuga

sellised nad olidki, pisikesed kalad ujusid neil kõhuall ja sõid parasiite nende keha pealt

see siis olen mina, armsa haiga :D



lõpus saime tunnistuse, et oleme ujunud koos maailma suurima kalaga....juhhhhuuuuu!!!!

suu laiali, et kõht täis süüa!

ja nüüd on nii et mina ja Jaana tagasi Perthis...Ansu ja Triin veel Exmouthis tööl. Meie saime siia tööd. Varsti kohtume ja igatsen juba!

Kallid-musid!

Kadri

Pildimaterjal

reedel läksime trallitama....Dane, John ja Jaana

Potshotis :)

jalutasime kesklinna ja nägime armsaid tüdrikuid mängimas, ja tegin klõpsu

ära :D

sellised kalad meil rannas...nämm nämm

mingi õhtu läksime linna ja leidsime ühe restorani mis oli avatud, õllatus missugune ja veel elava muusikaga...tellisime magusaid koogikesi ja siis naersime kõhud kõveras...ülihea oli :D

Käisime poolsaart avastamas

sõitsime 63 km ja jõudsime türkiisi randa kus sai snorgeldada, kui see ei olnud võrreldav sellega mis whiteheaven beachil nägin. Me ei julgenud väga kaugele rannast minna ka kuna siin liigub väga palju haisid ringi.

Aga vesi oli hästi selge ja erinevaid toone oli vist tuhat. Helesinisest helesiniseni :D

Snorgeldama lähen oma tumeda peaga :)

Meil on siin hästi kuum mingi 37 jne, vahepeal oli nagu jahedam. Täna on disco õhtu jälle, nii et käime vaatame mis toimub seal. Muidu uut pole, kui et lugege Jaana väga üksikasjalist blogi ja saate teada mis elu meil siin on.

Emud kõnnivad endiselt siin ringi, täna käisin rannas jalutamas ja koju tulles kõndis mulle vastu 6 emu. nemad igal juhul teelt ei läinud seega pidin mina minema. ma natuke kartsin sest neid oli ju rohkem ja nad olid üsna uudishimulikud. Naljakas et neid nii palju on, nagu kanad aga palju suuremad. Ja kängurusid hüppab ka siin ikka hoolega ringi.

Aga tsaud praegu ja palju palju õnne Allarile juubeli puhul!!!

Kallid Sulle!

Tervitades, Kadri

No worries at all

See on põhiline lause mis meie otsene ülemus Michael ütleb. Üsna närvi ajab see koguaeg. Ta ainult naeratab ja on koguaeg õnnelik. Tal ei ole mingeid muresid, sest ilm on ilus- nii ta ise väitis mulle just tunnike tagasi.

Aga kuidas siis läheb?
Hmmm...ei teagi, täna läksin 11ks tööle, sain erinevaid kokteile teha, mis on väga lõbus ja õnneks on meil kokteiliraamat olemas kus kõikide kokside valmistusviis kirjas. Saab shakeriga möllata. Kui kohvisid tellitakse tõusevad juuksed peas püsti sest mul pole neist aimugi. Täna olin koos Nicolaga ja kahjuks pole ta ka väga osav kohvide koha pealt. Nii me siis susserdasime kuidagi seal.

Neljapäeval olin hommikul tööl ja siis lõhkusin ühe alustassi ja kruusi ära. Üsna nõme oli see, aga mis parata. Kõigil pidi juhtuma :D Kuna teadsin et kaks ilma kolmandata ei jää olin eriti ettevaatlik. Tunnikene enne vahetuse lõppu tulid kaks last coca-colat ostma. Meil on ainult purgi omad. Panin need letile ja hakkasin lahti tegema. Esimesega läks hästi, aga teise sain poolenisti avatud kui see kukkus üle leti ääre maha ja hakkas purskama ja pritsima. Mõlemad lapsed olid kokat täis. Tüdruk võttis selle pritsiva coca kätte ja üritas käega seda katta, tänu millele pritsis see talle veel ka näkku. Päris naljakas oli, aga hea et mina tema asemel ei olnud. Neil oli mõlematel päevitused seljas ja õnneks pahased ei olnud. Aga on mida meenutada. :D

Saime uue nädala graafiku ka. Tunde on kõigil väga vähe, natuke üle 20. Jama, aga kuna kliente pidi vähe olema siis seetõttu kõigil vähe tunde. Peame hakkama uut tööd ilmselt otsima, sest kellelegi väga ei istu see töö. Mitte et tööl viga midagi oleks aga lihtsalt, saate ju aru :D mulle on see loomuvastane lihtsalt. Ma võin sõpradega naerda ja rõõmus olla, aga terve päev tööl seda teha on kuidagi võlts. Kodus me vist enam ei naeragi. Harva kuuleb Triinu naerukajakat.

Pärast tööd saame alati endale ühe tasuta dringi, kas õlu-siider-veinipokaal. See on muidugi tore, aga samas ei motiveeri piisavalt :D Tegelikult ma ei vingu üldse. Ühe kogemusevõrra jälle rikkam ja töökaaslased on sõbraliku, ülisõbralikud ja natuke teistsugused kui meie.

Olen nüüd kaks korda köögis ka olnud ja nõusid pesnud. Alati kui lõpetan olen üleni märg ja haisen rasva järele, aga muidu on töö lihtne. Peab nõud suurtest toidujäätmetest ära loputama või survepesuriga puhtaks laskma ja siis masinasse. Olenevalt päevast on kas kiire või mitte nii kiire. Muidugi peab potte ja panne suure hunniku pesema ja üldse kõike mida vähegi kasutatud. See on eriti koom, et kõik muudkui käivad ja küsivad et kuidas läheb ja kas on lõbus. No kurat, näha on ju mis tööga tegemist ja kuidas läheb. Miks peab alati naeratama?

Me oleme siin aru saanud, et eestlased on ikka ühed andekad ja targad inimesed. Ja eesti mehed ikka ülekõige.Vähemalt minu arvates! :D

Ja praegu on Jaana tööl ja mina lõpetasin pool 5. ja teistel vaba. Ansu, Triin, Dane ja John lähevadki tööpoistega telkima kuhugi randa. Ma ei lähe kuna väss on peal ja ei taha Jaanat üksi ööseks siia majja üksi jätta. Üks õhtu pidin üksi olema ja üsna kõhedavõitu oli. Ja ma lihtsalt ei jaksa kellegagi suhelda, lihtsalt suu on väsinud ja aju väsinud. Mitte et ma ei arvaks et seal tore poleks. Kindlasti on. Kala püüda ja snorgeldada. Ma luban et teen ka mõni päev veel seda.

Ega muud polegi, kui kena kevadet teile, meil on mõnus sügis. Muide, Exmouthis on fantastiline kliima. Siin ei ole vihmahooaega, on aasta läbi soe ja kuiv. Suvel on temperatuur 35-45 ja tüüpilisel talvepäeval on sooja 17-26 kraadini. Meil siis praegu peaks 30 kanti olema.

Aga lippan nüüd netikohviku poole, et blogi postitada teile lugemiseks.

Kallid siit Teile!
Kädri (Nagu nad siin mind kutsuvad)

pildid

10.aprill, asusime Pethist teele

keegi oli käinud rannas

võtsime bensiini :D

tahaks Kalevi trühvleid...nämma

Coral bay´s Ansuga

vasakult: Triin Ansu, Jen, mina, Jaana ja Tim

selline resto siis sees ja ilus asi laes :)

Hotelli rand

vaba hommik tööjuures

Meil on soe siin, aga mingit elu ei ole ega toimu. Enamus exmouthi külastajaid on pensionärid ja perekonnad. Ühed saksa turistid ütlesid ka meile et tüdrukud, minge siit, te olete noored ja siin pole midagi teha. me mõtleme sellele!!!

Sest siin me väga ei teeni, elamine maksab ja toit on hirmus kallis...igasugu erineivaid mõtteid liigub me peas. Eks siis vaatab mis saab meist.

Me naudime vabasid päevasid ja homme on pulmad restos. ega ei teagi kui vanad abiellujad on, vb kuldpulmad vms :D hahahahahaaa, loodame et näeb noori inimesi. täna peaks siin ühes pubis pidu toimuma, tegelikult siin ainult üks ongi,,, plaanime sealt läbi käia. Aaa ja üks töökaaslane kutsus mind eile kalale ookeanile, aga liiga kõva tuul oli. Palju haisid pidi siin ookeanis olema, nii et ujuma me väga ei julge minna.

Olgu siis praegu.

musi kalli

Kadri

Exmouth

Novotel Ningaloo Resort
On meie uus töökoht. Kõik huvilised võivad selle koha kohta internetist lugeda ja pilte vaadata. Hotell on 3 aastat vana. Meie siis õpime nüüd ettekandjateks hoolega. Eile oli esimene päev. Läksime õhtusesse vahetusse ehk siis kella poole 5ks. Seal ootas meid Jen, kes hakkas meid õpetama. Tööülesannete hulka kuulub põhimõtteliselt kõik mis võimalik. Peame kliendid lauda juhatama, joogi- ja söögitellimused võtma, vee- ja veiniklaase täitma kui need tühjenevad ja koristama ja kõik asjad kassasse sisse kandma. Kõige hullem on see nugade ja kahvlite asi, sest iga toidu jaoks on omad riistad ja siis olenevalt kes mida tellib peame meie need ära vahetama. Praegu muidugi aidatakse meid, sest menüüst pole aimugi. Ja veinitellimust on päris hull võtta sest ma ei tea veinidest midagi ja siis ajan sõrmega järge, et mis vein. Eile sain juba veaga ka hakkama, öeldi veini nimi aga seda ma ei pannud tähele kas valget või punast. Aga kõik laabus. Nõud jäid eile kõik terveks, aga viisakusväljendeid ja naeratamist peab küll harjutama. See professionaalne naeratamine saabki kõige raskem olema.
Tegelikult peab kõike harjutama. Jube kiire oli ja alguses Jen ütles et igaüks meist saab ühe laua ise teha esimesel õhtul. Mul hakkasid käed juba sellepeale värisema. Lõpuks tegime kõik rohkem kui ühe laua, mitte küll otsast lõpuni vaid segamini ja aitasime üksteist. Mina ei saanud kordagi ühtegi toitu lauda viidud, nii et eks täna hakkavad taldrikud lendama. Muidugi peab veel telefonile ka vastama ja toateenindust tegema, ehk siis toidu tuppa viima. Pidin menüüd ette lugema ja siis asjad arvutisse kandma. Kuidagi sain hakkama aga hääl värises ja tippi ei saanud :D


Me elame siis ühes majas, kus elab veel üks paarike kes töötab samas restos meiega. Ja üllatus-üllatus, tüdruk on Eestist, nimeks Daneja tema poiss on John (lase vesi välja). Väga vahvad ja abivalmid ja sõbralikud on.
Maja on ok, siin on 5 magamistuba, ja kaks hetkel vaba. Mina olen Jaanaga ühes toas ja Ansu ja Triin kõrval. Tänu sellele et jagame tube lastakse üüri tibake alla. See on positiivne. Elame Ingletoni tänaval ja kuna Exmouth on selline pisike linnake ja leviauk, siis inimesed siin ei lukusta ei maja ega autouksi. Harjumatu, aga juba oleme harjunud. Kesklinn, kui seda saab nii nimetada, kus on IGA toidupood, postkontor ja politsei asub majast meil 15 minuti jalutuskäigu kaugusel. IGA poekett on üks kallimaid nii et toidu peale kulub raha ja veel natuke raha.
Palgaga on nii et makstakse seda kolmapäeval ja iga nädal. Tunni palk on 17, millegagi ja kui nädalavahetusel töötad rohkem kui 4 tundi läheb kogu nädala tunnipalk dollarivõrra kõrgemaks. Positiivne jällegi, aga täna nägime graafikut ja kellel on reede, laupäev, pühapäev ainsana kõik vabad...muidugi minul. Jään külalisi siis ootama, mis siis et keegi ei tule :D ja vast see graafik muutub edaspidi paremusepoole, minu poolt vaadatuna muidugi. Või äkki saan ennast kuidagi nõudepesijaks sebida nädalavahetuseks. Annela tegi seda täna 7,5 tundi ja kui ta nägu vahepealt köögis käies nägin siis oli arusaada et see on uus ja huvitav kogemus. Sellepärast me ju siin olemegi et ennast proovile panna ja aru saada mida me tegelikult teha tahame. Ansu nägu ütles juba pärast 1,5 tundi et töö ei ole nauditav ja mitte ka kerge.
Teisipäev
Aga täna jagasime lauad ära, nii et mina sain ühe 3se ja 5se laua. Rahulik oli aga samas palju unustan tegemata ja kohvi lauda viimises ma just kõige osavam näpp pole. Mõnusalt suur kuhi piimavahtu tahab vägisi mööda tassi külge alla niriseda. Ja selline naljakas asi juhtus et pidin shampanjat valama klaasi, aga see kuidas ma pudeli kätte võtsin....oiiii häbi, nii võtsin nagu Passionit oleksin ise joonud :D keegi vist ei näinud, aga meil on kaamerad igal pool üleval ja kui keegi peaks neid mingil põhjusel vaatama siis...hihihihaahahhaahhaaa, oleks üsna piinlik.
Veel positiivset...me võime hotelli basseini ja jõusaali kasutada siis kui tahame. Veel pole jõudnud külastada kumbagi aga ju selleks mulle antigi 3 vabapäeva.
Täna kõmpisime randa, teepeal tervitas emu-onu, keda Jaana hirmutada üritas. Jaana ikka julge tüdruk, ise peajagu lühem kui emu.
Kolmapäev
Nüüd on mul uus nr...Telstra, millel peaks igal pool levi olema...0429813499, et siis emme issi saate helistada. Exmouthist siis nii palju veel et siin elab 2500 inimest ja see on tõeliselt vaikne ja väike linnake. Enamjaolt tullaksegi siia vaikuse pärast ja vaalahaisid vaatama ja sukelduma ja snorgeldama. Loodame isegi seda kõike teha millaski.
Aga Perthist tulime ära 10ndal, kell 1 istusime autosse ja pärast tunni ajalist ekslemist Perthi ümber, saime lõpuks õige suuna kätte.
Öösel poole 1st jõudsime Carnarvoni, kus sõitsime randa ja üritasime autos magada. Mina magasin rooli taga, Jaana minu kõrval ja teised taga. Päris huvitavaid asendeid sai proovitud öö jooksul. Hommikul 8st ärksaime, tankisime auto ja jõime kohvi ja siis jälle teele. Enne Exmouthi tegime peatuse Coral Bays, kus on hästi ilus rand ja sillerdav vesi ja palju värvilisi kalu. Päevitasime paar tundi ja siis veel viimased 150 km.
Ja nüüd olemegi siis. Mulle tegelikult väga ei meeldi see teenindamise töö, üldse ei meeldi :D Nii et eks vaatab mis saab.
Siin on hästi palju liblikaid, ainult liblikaid näengi kõikjal :P
Nüüd lähme oma hotelli basseini äärde ja vist jõusaali ka, et siis jälle kirjutamiseni.
Igatsus on suurematest suurem!
Kadri kallistab!

Sügis käes

.....nii nii nii, meil on jahe ja ööd veel jahedamad. Olenevalt ööst on kuskil 20 kuni isegi ainult 15 kraadi sooja. Huuuhhh, nagu Eestis juba, aga siinne 20 kraadi on ikka pikkade riiete ilm.

Mis me oleme siis teinud vahepeal. Pühapäeval värvisime mune rõõmsasti ja edasi läksime Raxi poole F1-te vaatama. Poisid tegid triobetis panuseid ja meie tüdrukutega ennustasime rohkem lõbu pärast.

fännid teleka ees...

Kõik lootsid Shumi peale aga see vedas alt. Igal juhul mina ennustasin õige võitja seekord. Jehhuu....või siis vahet pole tegelikult. :) Pärast F1-te mängisime pinksi,kahjuks ainult niikaua kuni Triin lõi palli naabri aeda. :D

Edasi võtsime ette sõnaseletusmängu, kus peab kehakeeles ette antud sõna oma võistkonnale ära seletama. Nalja sai! :)

Teisipäeva varahommikul saatsime Oliveri ära Eestisse. Ansu meisterdas jälle super maitsva jogurtikoogi.Ärkasime kella 4st üles, et Oll 6.30 lennule jõuaks, mis hilines 20 minutit nagu lennujaamas selgus. Ansuga istusime massaazitoolides uniselt.

Kallistatud ja musitatud, panime Oliveri lennukile ja nüüd peaks ta juba Eestis olema. Aga Oliver tuleb varsti tagasi, nii et peatse kohtumiseni ja aitäh kõige eest veel kord!! :)

Eile käisime tööintervjuul, esimene minu elus. Võib öelda et läks hästi aga veel ei taha väga täpselt midagi rääkida siin. Kui kõik kindel ja me rahul siis kuulete sellest peatselt.

hoiame pöidlaid peos, et intervjuu hästi läheks :)

Nii palju siis veel uudiseid et me sõidame homme ehk laupäeval Perthist ära, liigume ülespoole. Seega ootab meid ees pakkimine, pakkimine ja veel kord pakkimine. Oleme soetanud liiga palju riideid endale, nii et võib olla seome pooled asjad nööriga auto katusele. Reisime nagu mustlased. :D

Kuna ärasõit on ukse-ees siis käisime eile Kings pargis, kust avanes tuledes Perthile kaunis vaade. Teised on seal juba korra varem käinud, aga mina siis olin seal esimest korda.

Panime tekikese maha ja jõime veini ja puhusime juttu. Mõnus oli. Nüüd on ära käidud ja nähtud.

Ostsin endale uue kehakreemi bodyshopist, ise olen rahul! :D

Nüüd jääb vaid loota et meie auto vastu peab ja meid turvaliselt kohale toimetab. Teen nüüd väikse ilu-uinaku, et siis asjatama hakata.

Tervitaks siinkohal oma kalleid sugulasi!!! :)

Kal-kal

Kats

Aprill

sööme Tartsi sünnipäeva kräsupead :P

1. aprill, palju õnne Tarvo

eile oli siis naljapäev ja Tarvo sünnipäev. Hommikul laulsime ta üles ja kingiks sai putsad, millega saab trenni vudada nüüd. Õnne veel kord. Tarts sai 22, viimane taks :D

Õnneks 26 on veel ees...algus uus.

Aga hommikul tegime makaronisalati valmis õhtuks ja päeval käisime rannas peesitamas.

Hästi kuum oli kuidagi ja päike kõrvetas.

Ansuga

Külalised tulid mingi 9 ajal ja siis sai piisavalt sünnipäevalast tervitatud. Pidu lõppes igal ühel omal ajal, nagu ikka...kes väsinum see varem voodisse.

Kuna pühad on, siis on reede ja esmaspäev lisaks nädalavahetusele ka vabad, ilmselt tähistatakse ka sünnipäeva sama kaua. Aprillinalju tehti meil ka ja eriti hoolas oli Triin, muudkui aga vedas mind ninapidi :D

järgmine aasta teen tagasi :D

Oiii...aga tööuudiseid ka. Saatsime oma cv-d ühele ettekandjatööle 1200km perthist üleval. igaljuhul sms tuli vastu et kutsutakse järgmine nädal tööintervjuule. Loodame kõige paremat. Ja seda ka et see sama seemnete istutamine hakkab 12.aprill ja meile pakuti tööd 3ks nädalaks. Pani väga mõtlema see ettepanek, sest olin kindel et enam küll seda tööd ei tee. Plaan on selline, et kui sinna üles seda tööd ei saa, lähme farmi-hambad ristis.

selline olukord siis siin perthis. äkki lähme täna klubisse, aga samas ei tea.

Igatsen oma emmet ja issit! Kallid

Teie,

Kadri