kolmapäev, 21. oktoober 2009

Hall Eesti

Olengi kodus juba nädala olnud. Mhh...issi ei tundnud ära mind, küsis miks nii paksuks olen läinud, nagu põrsas. Kui Tiiu nägi siis ka vaatas ja imestas, et ikka nii paksud põsed. Mhh...ise läksin siis kaalule, oh õudust, ja proovisin vanu riideid selga panna, täiesti lootusetu.
Aga muidu Lähte kooli juubel oli vahva ja pidu kestis maasikas ella 5ni. Mõnus on ikka vanu sõpru näha.
Aga Rocco ka ei tundnud mind alguses ära, oli hästi rõõmus, aga samas hoidis eemale. Nüüd juab teab kes olen :D
Igatsen päiest ja Austraaliat, rõõmsaid inimesi.
Selline tunne nagu polekski aastat ära olnud. Enamus kõik ikka sama. Minu toas uus kummut ja seinakapp, köögi suus laud, ja Tartus uus konsum.
Käisin Konsumis ükspäev ja enam ei anta tasuta kilekotte. Jaana siis seletas mulle, et kõik on MASU süü. Veel tutvustas mulle TÄPEt ja PUPUt. Nüüd siis targem ma ka. Käisin pangas ka, oh üllatust, mulle öeldi et kogumispension peatatud...esimest korda kuulsin sellest. Aga siis sain jälle teada et MASU kõiges süüdi :D
Harjumatult külm on, aga samas väga ilus on ikka Eestimaa ja eestlased ilusad inimesed.
Lennujaamades kirjutasin ka blogi natuke, nii et pean need millaski üles viskama siia.

Keda pole veel näinud, siis küll me näeme, olen ikka natuke veel kodus.
Muahh
Choco, Kadri

Paus

Käisime siis söömas ühes restos ja tellisime kanašnitsli kartulipüreega. hea oli. Jõime pokaali punast veini ja uni tuli peale. aga kindlalt pidime peole minema ja Vero sünnat tähistama. Jõudsime siis koju ja enam ennast tantsima ei suutnud sundida. Niisiis ilusti tuttu jälle. Hommikul pakkisime asjad ja asusime Byron Bay poole teele. Byronisse vist mingi 100 km, nii et olime käppelt kohal. Käisime jälle majaka juures, õigemini mina ainult jälle. vero ju esimest korda. Muidugi saabus hull suur vihmapilv ja nii me jooksime lõpusk autosse peitu. Sõime fish and chipsi rannas ja imetlesime surfareid. Otsustasime ikkagi mitte ööseks jääda ja hüppasime autosse jälle. Sõitsime ikka Sydney poole. Pime oli juba kui hakkas hästi kõvasti sadama. Kojamehed ei ole just kõige paremad, nii et mulle tundus et kohe sõidan kraavi. Vett tuli nagu kraanist, tee ujus ja midagi ei näinud. Lõpuks leidsime mingi peatuskoha. tegime kiirelt voodi valmis. järsku käis jube tuut. Uh, süda nii puperdas, ei näinud ju midagi, sest pime. Aga siis saime aru, et magame raudtee kõrval. hea koht ikka küll, kus puhata. aga noh, hommik saabus kiirelt ja uus sihtkoht oli Forsteri nimeline linn. Seal elab siis Veronica ema tuttav Tšiilist. Täpsemalt Juan Carlos, oma naise ja lastega. Naljakas seebika nimi. :D
Aga kuna Tšiili sai jalkas edasi siis nad tähistasid seda grillimisega ja meil söödeti kõhud punni. Juan Carlosel oli vend a oma perega külas ja kõik nad rääkisid hispaania keelt. Ma siis istusin ja naeratasin ja ei saanud midagi aru. Aga hästi sõbralikud on ja tore oli.JJJuan Carlos sõidutas meid ja näitas Forsteri linna. Nägime rannast vaala ja delfiine ja pelikane. Jeee, nägin vaala ära, üsna kaugelt, aga ikkagi.
Kallistasime ja jätkasime teed. Pidime õhtuks Sydneysse jõudma. Sõitsin kurvilist teed pidi ja olime Veroga nii õhinas, sest Carlos oli ika väga sõbralik ja nii tore. Ja siis vaatasin spidomeetrit ja mõtlesin palju lubatud kiirus on. Ja nagu eelmine kordki, kohe sõitis politsei auto vastu. Muidugi läksin närvi sest olin kindel et ta keerab otsa ringi. Paar kurvi edasi ja muidugi vilkurid paistsidki. Näitasin oma juhilube ja seletasin et Eestist ja kus see asub. Siis politseionu küsis kolm korda et ega ma alkoholi ei ole täna joonud ja kas ma ikka kindel. No ma ikka jäin kindlaks endale. Siis pidine nö puhuma, aga neil käib see teistmoodi, peab numbreid lugema. Igatahes ta siis mõistis et ma ikka ei ole joonud ja alkomeeter ka tõestas seda. Soovis ohutut teed ja mainis et kiirus oli tibake palju. Sammus juba tagasi auto juurde kui Vero ütles et küsi kas pilti ei või teha. No tuli tagasi ja ütles et ei mingit youtube´i :D
tegime diili et ei mingit youtube ja pilt valma.
Vihmasajus sõitsime edasi Syndey poole, kui varsti olimegi juba Coogee eeslinnas. Peatusime Veronica sõprade juures, Conti ja Seba. Mõlemad käivad koolis.
Conti on hull tsikk, savu sõltlane, enne tööd, suitsupausi ajal, peale tööd enne kooli ja kodus koguaeg.
Käisime Veroga shoppamas kesklinnas, oi jah, kingapoed ajasid meid hulluks. Nii suur ja super vali, aga noh pidasin vastu ja ei ostnud midagi. järgmine kord.
Ilm on külm, öösel mingi 11 kraadi, päeval ikka 25. Mitte nagu Eestis :D
Aga teisipäeval 13ndal peab lennujaama minema....

laupäev, 10. oktoober 2009

Nelja päev

külm on, väga külm. sain vist öösel külma autos magades. nüüd oleme surfersis ja külm, tuul ikka mega külm. köhin juba otsapidi ja nina tilgub natuke. haahhh. halb. hommikul tõusime kella 5st üles et päiksetõusuvaadata. pidime 15 minta ootama ja sealt ta tuli. oeh oli ülestõusmist väärt- super ilus ikka. tegime pagassi lahti ja ronisime autost välja et mõned ilusad pildid teha. ookean oli peaaegu peegelsile. võrratult ilus oli. üks kohalik pensionär tuli oma hommikusööki randa nautima koos päiksetõusuga. meie jaoks oli veel liiga vara üles jääda, seega ronisime sooja teki alla. 7.30 oli päike juba nii kuum et ajas mu üles. panime oma printsessivoodi kokku ja asjad tagasi pagassi.pesus käidud ja siis oli hommikusöögiaeg. Kellogs jogurtiga. nämm-nämm. alguses plaanisime mõneks tunniks randa jääda, aga kuna tuul oli nii külm, siis otsustasime Brisbane´i külastada ja edasi Surfersisse minna.brisbaneis tahtsime kesklinna vaadata ja ma üritasin parkimiskohta leida et jalutada natuke, aga see ei õnnestunud.parkimismajades olid nii kallid hinnad et ei tahtnud sinna ka minna. pool aastat tagasi küll nii kallis ei olnud.parkimiskohta otsides sõitsin siis sama ringi 3 korda. Veronica võttis kiiruga mõned pildid auto aknast ja sellega oligi ekskursioonBrisbane´is läbi. Sõitsin siis 3 korda meie hostelist mööda, kus emme ja Jaanaga ööbisime pool aastat tagasi. :)Kiirteel siis kuulasime mussi ja tuju läks heaks. Muusika ikka mõjutab palju, aga noh kauaks meile seda lõbu ei olnud, sest raadiol kadus levi ära. Aga kilomeetrid said kiirelt otsa ja juba paistis tuttav Q1. Veronica küsis Surfersi torne nähes, et kas seal on Brisbane...:DLäksime kaheks ööks Backpackers in paradise. öö maksis 24 4-ses toas. Lootsime normaalseid toakaaslasi. Toa numbriks 13, tundus natuke kahtlasena juba.Tšiilis on halb päev 13 ja teisipäev, mitte nii nagu meil. Aga tuppa jõudes meid keegi ees ei oodanud, aga mõlemad voodid olid hõivatud.Näha oli et poisid, nii et lootus tüdrukuid kohata oli kadunud. Üks poistest loeb siis raamatut nimega Guns for hire...üsna hirmutav. Täna siis rääkisime temaga, Steve Iirimaalt, töötab tõstukijuhina ja makstakse 23 dollarit tunnis. super hea töö pidi olema. Saab rikkaks ilmselt varsti.Kade meel lausa.aga eile me siis käisime paar tundi rannas ja siis poodides. Ja siis sõime õhtuks kiirnuudleid. Nagu viimasest surfersi külastusest mäletan, toimub siinpäkersis ühine välja minek klubisse 10 dollari eest. Me olime aga nii väsinud, et ei suutnud kuhugi minna, ainult voodisse. Õhtud on siin eriti jahedad, nii et polegi eriti midagi selga panna, et klubisse minna. aga täna proovime uuesti. Plaanime natuke Vero sünnipäeva tähistada ja minna välja sööma ja siis Bedroom´i nimelisseklubisse. Eks vaatab kuidas kulgeb. Praegu kell 18.45 ja uni suht silmas. aga eks vaatab mis saab. paistab et suured peaod jäid kõik Bowenisseja nüüd olen väsinud. Kurb on ikkagi ka, kõik olid juba tuttavad ja tüdrukud jäid maha :(Aaa...ja kui varem plaanisime Byron Baysse jääda siis nüüd sõidame sealt edasi Sydneysse, et mu autot seal maha müüa. Seal saab eriti külm olema, aga kauaks ma ei plaani sinna jääda.Täna käisime Pacific fair´is osturallil, aga midagi ei ostnudki. Leidsin super ilusad kingad, maksid 128 dollarit. Mõtlesin tükk aega kas osta. Lõpuks läksin tagasija selgus et minu numbrit ei olegi. Alguses proovisin, aga siis oli number suur. Haahh, kurb, sest Eestist ma selliseid küll ei saa.Siis tahtsin teksasi osta, kuna mu vanad teksad ju mulle enam jalga ei lähe. aga proovisin ühte paari ja päris jube oli ennast nii suurena teksades vaadata. Võtsin kiiruga jalast, aga noh eks ma ikka pean ostma midagi. Sest Eestis ka ju külm.Aga nüüd võiks õhtusöögiaeg olla,aga Veronica räägib juba pool tundi oma õega, nii et ilmselt veel me ei lähe. Nüüd saan aru mis ta tunneb, kui ma oma emmega räägin. :)Aga meie hosteli köök on ikka juba ja rökane, vuih-vuih-vuih. Tegin pilti ka, loodan et on meeles üles panna.Tundub, et homseks on nohu garanteeritud, tilgub tilgub ninake. Ja köhapoiss juba olemas. Ooooh shit :D see on inside joke, nii et ma siis üksi näeran.Muideks Lindsay ja eelkõige Simon õpetsaid mind ropendama, täitsa jube, sest neil iga teine sõna oli fcking. Püüan nüüd ennast parandada ja need sõnad sama kiireltunustada kui need külge hakkasid.
Nüüd siis kõik sest ma ei saa pead kallutada alla ja läpaka ekraani vaadata. Ninast jookseb tatt välja. Nüüd kell juba 19.15 ja nad ikka räägivad :Dsaigi nii kiirelt otsa. Dinner!

Tsauuu, tervitused!
Choco!

kolmapäev, 7. oktoober 2009

Jee...kolmas päev!

Tere Eestimaa!Õhtul panime äratuse kella 6ks et minna päiksetõusu vaatama. Veronica ärkas üles juba 5.30 ja aajas mumu üles, sest tundus et päike juba tõusnud. Tahtmine oli edasi magada, aga kiiruga pissile ja autosse et midagigiveel päiksetõusust näha. Kui kohale jõudsime oli päike ikka päris kõrgel, ilmselt jäime pool tundi hiljaks, :DAga kõigest hoolimata oli vaade võrratu, ronisime mööda kalju äärt natuke ja siis varsti tagasi kämpingusse et kohvi juua.Vaade oli väga ilus ja hea et ikka läksime, aga väga soe oli ikka juba. 8.30 olime valmis omadega ja asusime jälle teele. seekord siis kuulsa rummi pealinna, Bundabergi poole. jõudsime sinna vist 10 ajal.Linn suurem kui Bowen, kõvasti ja seal oleks ilmselt palju eestlasi võinud kohata, sest see koht farmitöölisi täis.Aga vaatasime kesklinna üle ja siis toidupoodi hommikusööki ostma. Aga kuna tegemist oli ostukeskusega ja esimene pood mida sisenedesnägime oli Supre, siis lihtsalt pidime sealt läbi hüppama. Sellega seoses tuli meelde, et Liina sa tahtsid kleiti, aga anna siis uuesti teada mis värvi või midagi sellist.See kord ma midagi ei ostnud, aga Surfersis. :)Tunnen ennast tõelise maakana. Suured linnad mis ei olegi nii suured, tunduvad väga suured ja üldsegi mitte nii südamelähedased.Igatsen tagasi...Loodan et see ikka muutub, sest homme ootab ees meid Brisbane ja siis surfers.Aga täna siis, ostsime hommikusöögiks kellogsit ja jogurtit ja muud särki-värki ka tibake. Kulutasime 18 dollarit.Siis sõime autoparklas ja 10.40 käivitasin jälle auto. Sõitsime natuke ja viham hakkas sadama, mingi 1 minut vist sadas, aga pesi autopuhtaks. Tairo nimelises kohas tegime pissipeatuse ja vahetasime juhti. Suund oli Noosa Headsi peale ja sinna oli veel kuskil 100 km. Vero sõitis kuni Noosani ja siis vahetasime jälle, sest ta ei tunne ennast veel väga kindlalt vasakpoolses liikluses. kell oli 2.Parkisime ranna ääres ja läksime pingipeale sööma. Tormi oli lubatud ja sellepärast ka mega tugev tuul. riis lendas peaaegu lusikapealt ära, ilma liialdamata. Nautisime sööki (riisi, ube, tomatit, tuunikala) ja hoidsime hoolega asju kinni, et midagi ära ei lendaks. Pärast jalutasime ja selguset olime parkinud Noosa Headsi rahvuspargi kõrvale ja seal sai minna erinevatele matkaradadele jalutama. Valisime siis ooekaniäärse, mis olikõige pikem, aga me tegime selle lühemaks. Vaated olid võrratud. Klõpsasime korda mööda pilte Veroga. Minu fotokaga on nüüd nii,et see väga hästi kinni ei lähe aga pilte saab ilusti teha. Ma ikka kasutan seda.otsustasime siis et Noosasse ööbima ei jöö, liigume edasi 100km redcliffi, Verole Noosa väga ei meeldinud, sest see oli liiga suur ja liiga palju inimesi. Lõime käed ja diil tehtud. Tagasi jalutades, muutus taevas väga kurjaks ja tundus vihmalubavalt. Enne kui jõudsime Noosast välja sadas juba ladinal ja teed oli raske näha. Aga kaardilugemisest siis nii palju, et me oleme ikka mõned korrad eksinud ära teel, mitte eksinudvaid mööda sõitnud, ehk siis natuke ringiga teeme kõike. Nii ka siis Redcliffi sõites. vero luges kaarti, aga ebakindlalt. Nii et natuke panime puusse,tegime U-turn´i ja asi korras jälle. Olime õigel teel jälle natukeseks, kui kiirteel avastas veronica et me oleme õigest teeotsast mööda sõitnud. Tundus et oleme juab Brisbane´s. Lõpuks siis näitas ikka viit Redcliffi ja olime päästetud. Redcliffi oskasime minna kuna Lindsay ja Simon ööbisid seal kuskil autoparklas ja vetsud ja duššid olemas. Leidsime vist sama koha üles. Seekord siis tegimeendale ikka voodi autosse. Ilmselt magame nagu printsessid täna. Panime tagumised istmed alla ja madratsi lahti nii et super on. Väga soe ka ei ole enam siin.Lähme küll lõunasse, aga siin ju vastpidi. Kuskil näitas termomeeter ainult 19. Nii et ikka kõhe on ja pidin pusa selga panema ja külm oli ikkagi.Aga kui nüüd tagasi mõelda, siis Bowenis oli juba liiga raske elada. Isegi öösel tilkusid, kui ennast liigutasid.Käisime natuke jalutamas ranna ääres ja sõime õhtust. Sõime lõunasöögist järelejäänud riisi ja tuunikala ja ube. Kõtu täis ilusti!Auto on meil siis pepuga pargitud ookeani poole, et hommikul kohe silmad avades päiksetõus näeks. Võib öelda, et meil mitme miljardiline vaade. Näeme isegi Brisbane´i tulesid siit. Mõnus ookeanikohin suigutab unele tasapisi. Kell 9 juba õnneks, vaikselt võib juba magama jääda.Aga täna siis sõitsime maha 522 km. Päris hästi!Homme jõuan tagasi Surfersisse, Naljakas, otsapidi tagasi, kus alustasin. Sinna plaanime jääda vist paariks ööks. Kuna Verol on sünnipäev 29. oktoober, päev kui minu esimese aasta viisa lõppeb, siis plaanime seda nüüd tähistada Surfersis. Seal ju iga päev pidu päev!Vot nii. Aga olen nii väsinud hetkel. Oeh! ja moskiitod on meid nii ära söönud et kratsime ennast koguaeg. Väga jube ja närvesööv ikka. Igalt poolt on söödud!Huh!Aga nüüd siis kõik.Uneaeg!

Kalliralli!
Choco

teine päev teel..

Eilsest õhtust siis veel nii palju et, kuna pime oli siis kordamööda kaotasime verogaoma mobiile ära. No päriselt ei kaotanud, aga see lihtsalt jäi kuhugi ja siis korda möödahelistasime üksteisele. Nii siis jälle uuesti ja uuesti, et kuule ma ei leia oma telefoni äkki helistad:DKuna midagi teha ei olnud ja pime oli autos siis otsustasime magama minna. kell oli juba 10 saamas.Emme helistas ja siis sai pool tundi hiljem magama. Aga mina siis sättisin ennast tagumiseleistmele pikali ja Vero keeras kõrvalistuja tooli seljatoe alla. Alguses tundud täitsa ok, aga jube kuumoli. Tegime siis ilusti kõik aknad tsipake lahti, nii palju et pätid sisse ei saaks :DJube hea oli, sai hinagata ja higi ei voolanud, kui äkki kuulis Veronica hirmsat häält. Sääse pininat...nüüd oli teada et rahulik öö ei tule. Panime kiirelt aknad kinni. Passisime siis jälle ja üritasime magama jääda.Ilmselt jäimegi tunnikeseks, kui ärkasime sellepeale, et enam ei ole õhku mida hingata ja nii kuum ja niiske on.jälle aknad lahti ja tegin isegi ukse. Sääsed siis ründasid meid terve parvega. Võtsin siis lina endale peale, etpole vast nii palav ja sääsed ei saa süüa. Aga oli ikka jube kuum ja sääsed olid igal pool. Öö möödus kella vaadates,sääski tappes ja mugavat asendit leides, mida aga ei leidnud. Hommikul 5 ajal vist läks külmaks, siis kruttisin aknad kinni, aga tekki ei viitsinud peale võtta. Kuni lõpuks 7.30 ajasin ennast üles. Verol oli vist natuke mugavam magada kui mul.tunne oli nagu keegi oleks mind peksnud eelmine päev. Pesime kikud ja näod puhtaks ja sõime õuna hommikusöögiks. Käisime Yeppooni randa ülevaatamas valges ja ei olnudki nii ilus.Mingi 8.30 saime vist Yeppoonist minema ja Rockhamptonis olime 9 ajal. tegime McDonaldsis peatuse. Mina jõin külma Lattet ja kasutasin traadita tasuta internetti. Sain ilusti teile blogi üles pandud. Selleks kulus vist peaaegu tund,,,uuups.Siis ostsime Veronicale The good guys´st uue fotoka, sest eelmine sai tal liiva ja enam ei tööta. Fotokas maksis 149 dollarit.See on Canoni oma aga üsna vana mudel, aga Vero loodab oma eelmise kaamera ära parandada ja too kallim ja uhkem. Siis tankisime 70 dollari eest ja järgmine peatus pidi olema Miriam Vale, kus lõunatame. Sinna jõudsime kell 1 ja sõime ube ja muna. Edasi võtsime suuna linna peale mille nimi on `1770´...seventeen seventy. Nimi siis sellejärgi et Kapten Cook saabussiia 1770 aasta mais. Linnake pole sellest ajast saati väga muutunud, kuigi siin väga palju uhkeid miljonivaatega maju. Aga jah 1770 onPisike linnake siis, armas ja ilus. Käisime ookeaniäärses karavanpargis küsimas öömaja, aga muidugi oli seetäis. Õnneks leidsime 2,5 km eemal ühe karavanpargi,mis ei olnud küll vee ääres, aga 900m rannast pole ka palju. Rand on 6 km pikk.jeah, me olime rannas vist ainsad, nii et päris mõnus ja muretu oli. Aga öö siis pisikeses majakeses kahele on 69 dollarit.Kuna eelmine öö ei olnud väga meeldiv, siis otsustasime selle võtta. väga rahul oleme. vetsud ja duššid kohe kõrval majas.Majakeses on Üks suur voodi ja üks kolmene narivoodi, nii et 5kesi oleks päris odav. Pärast rannas tukkumist keetsin riisi ja siis läksime päikseloojangut vaatama. Tegime pilte ja kuna rannas oli rannavalve paat otsustasime meist mõlemast pildi teha. Panin kaamera mätta otsa ja taimeri peale. Jooksin ja pilt tehtud, tahtsime ühe veel teha. Jälle fotokas mätta otsa sätitud ja ma juba jooksin paadi juurde. Plaan oli et peame kedagi päästma minema ja siis Veronica karjatas. Mõtlesin et nüüd upubki keegi, aga juhtus midagi hullemat. Mu super hea kaamera kukkus mätta otsast alla ja otse liiva sisse. :( :(Nüüd ma siis nutan, sest kaamera oli paksult liiva täis. Üritasin ettevaatlikult seda puhastada, aga kui kinni tahtsin panna, siis see ei õnnestunud ja kuulda oli et liiv ikka vahel kusagil. pilti saab küll teha aga ikkagi asi halb. Loodan et saan selle kusagil parandusse viia, aga jube kurb olen. ilmselt liiga hooletu. Väike lohutus on see et vähemalt Veronical nüüd fotokas, saab piltegi teha.Aga jah, tahan enda oma juuu...nuuks-nuuks. Nüüd olen õnnetusehunnik.Sõitsime natuke veel ringi 1770s ja leidsime hästi ilusa koha, kuhu homme hommikul tahame päiksetõusu vaatama minna ja niisama jalutama.Nüüd siis kell 20.33 ja lõpuks sain ennast puhtaks pestud. Suurepärane tunne! Vaatame pisikest telekat ja hakkame teed jooma.Levi siin ei ole, nii et emme võib olla muretseb, aga kõik ok. Välja arvatud mu fotokas. Ma tean et väga pahasti et nii juhtus :(
Nüüd siis spidomeetril ees 868, ehk täna sõitsime 290 km ainult. aga see tõesti ilus koht. Homme tahame minna Noosa Headsi ja ööbima Redcliffi, mis on Brisbane´i lähedal.Praeguseks kõik, pean oma sääsehammustusi kratsime, olen üleni täis neid , nagu Pipi.Ja tee tahab tegemist.
Kalli-kalli-kalli!Saadaks Eestisse jälle päikest, et kui ma varsti koju hakkan korraks tulema siis nii külm poleks.
Tsauu!!!Choco

esmaspäev, 5. oktoober 2009

Teel...

No nii...eile õhtul käisin veel viimast õhtut grandviews koos soome tüdrukutega. sinna jõudesootas ees palju inimesi ja live muusika, kuigi oli pühapäev. mõnus. nägin oma armsad Boweni sõbrad jälle viimast korda ära. üks kallim kui teine. oh meel on kurb! viimased kallistused ja siis tagasikoju kallite Lindsay ja Simoni juurde. jõin veel oma viimase iiri tee ja rääkisime hilja õhtuni juttu.siis väsinult tuttu ja kella 6st äratus, et naabrid tööle saata ja viimane perepilt teha.ilmselt kellelegi ei meeldi hüvasti jätta...nii me siis valasime natuke pisaraid ja siis tunnikeseksveel tagasi voodisse. Asjad kõik autosse pandud, külastasime korraks postkontorit, bowen computersit ja siis võtsime Mari peale.Mari tuli meiega Mackaysse, kuna seal tal peika. Siis võtsime bensiini, 61 liitrit vist ja 82 dollarit, kui mäluei peta. Siis veel vanast töökohast läbi, et Ailenile tsau öelda ja viimane palgaleht ära võtta.Veronica hüppas rooli ja sõit võist alata. Ja Bowen jäi iga sekundiga üha kaugemale seljataha.Jube kuum oli ikka, kuum tuul vuhises aknast sisse. Võtsime vasak kurvi ja kurvi tagant paistis keset teed suur sisalik. seisis liikumatult pea kõrgel püsti, vaatas meie poole suurte silmadega.ja meie muudkui kihutasime tema poole, aga ta ikka ei liigutanud. varsti käis kolks ja meie silmadolid väga suured. Veronica tappis ilusa suure sisaliku ära. Nii kahju, aga samas oli naljakas.kui ta oleks oma pea alla pannud, oleks ta ilmselt peale meid veel ellu jäänud. aga jah, meil ei olnudenam midagi teha. Veronica on nüüd kriminaal ja killer. tegelikult näen siiani silme ees sisalikku keset teed ja meie lihtsalt sõitsime tal pea otsast. Õudusunenägu tänaseks siis garanteeritud.Lindsayle ja Simonile kinkisime t-särgid...I love Bowen. kirjutasime natuke memuaare ka sinna. Neile väga meeldis. :)kell 14.30 Mackays käisime woolys süüa ostmas ja kulutasime 22 dollarit kahepeale. Siis viisime Mari ta poisipoole, kellel on väga uhke ja ilus maja. aga see selleks. jälle kallid ja musid tehtud, autosseja otsisime lõunapausiks kohta. Sarinas peatusime lõnasöögiks, riis, keedumuna,tuunikala ja oad.väga hea oli! 15.30 olime jälle teel. Veronica sõitis ja mina tukkusin törtsu. Kuna raadiol levi puudus, siis panin telefonist mussi, aga kuna aku tühjenes, siis võtsime hoopis iPodi kasutusele. Üks kõrvaklappmulle, teine Verole ja nii me laulsime. Enne Rockhamptonit, vahetasime juhti. Vahepeal küsisime teed. tahtsime minna Yepponi nimelisse kohta ööbima kuna see ookeani ääres, muud midagi me sellest kohast ei teadnud.Nüüd siis oleme kohal ja 577 km sõidetud Bowenist. Plaanisime karavanparki minna aga seal olid kõik kohad täis ja office suletud. Kurbus tuli peale. Tegelikult juba ennem tuli, nagu midagi oleks Bowenisse maha jäänud :(tahaks tagasi, aga samas olin seal liiga kaua. aga samas see oli mu kodu! Aga jah siis otsisime McDonaldsi üles, et plaan wifit kasutada ja vaadata kas kuskil odavat öömaja leidub, aga pettumus, neil internetti ei ole.Nii me siis sõitsime natuke ja leidsime ühe parkla, kus saab tasuta ööbida. Vetsud on olemas ja grillimiskohad.Päris palju karavane on siin. Natuke sadama moodi on. Aga nii pime on. Jõudsime vist enne 8t siia ja kottpime. Aga kuu just tõusis ja oli hästi suur ja oranz. Hommikul saab ehk paremini aru, aga rand tundus ilus.Nii et öö veedame siis autos, täpselt ei tea kuidas aga vast pole hullu. Kell 21.21. autos pole tuld ju, päris naljakas on midagi üles ei leia. Sõime riisi ja ube ja tomatit ja keedumuna jälle. hea oli jälle.kõht täis.Nüüd siis kõik kirja pandud. Aga igatsus on peal...saan hakkama. :)
Musid-kallid!
Soovin endale ilusaid unenägusid, ilma sisalikuta :)
Choco

pühapäev, 4. oktoober 2009

Rahu :)

eelmine sissekanne oli naljaga mõeldud ja kõik on hästi minuga. ei ole mõtet muretseda, kui keegi muretses :D

Teie Kadri ju :)

reede, 2. oktoober 2009

Kiri pudelis

Ma ei teagi kohe, mida öelda, aga mu suurepärased blogilugejad...olen õnnelik inimene, sest mul on nii nii palju sõpru seal kaugel Eestis. Vahepeal kartsin isegi et jään Teist ilma, aga jah (olen emotsionaalne vist hetkel) ma nüüd naeratan ja naudin ja mõtlen Teile. Päris vinge ikka!

Tibake siis külauudiseid...Eile käisin peol või väljas siis. Ilma Veronicata, aga Maria ja Mariga. Minu poolõed siis :D. Praegu on mul natuke paha olla, nii et järelikult keegi liialdas kogustega ja nüüd mu keha võitleb paha alkoholiga. Oi, oi, emme ja issi, ma ju ei üllata Teid sellega, sest ma 24 ja vahel ikka tarbin alkoholi :D aga mõõdukalt!!! või siis sky´s the limit! :D oh mis,ma naljatan natuke lihstalt. Õhtust siis...tundub, et ma olen Bowenis liiga kaua olnud, kõik juba teavad mind ja mõned inimesed ei salli mind. aga ma ei saagi ju kõigile meeldida :D aga naised on maod, eriti õelad :D ja pilgud vahel vist isegi tapavad

tantsiks rumbat hoopis. mul loll tuju, nii et panen kõik kirja, mis pähe tuleb. tahaks endale turvameest :D oleks julgem, siinsed kohalikud on ohtlikud ja ega päkpäkkerid ka igalt poolt üle maailma koos, peab ettevaatlik olema. pean tänase õhtu veel hakkama saama ja homme jääb Bowen mu seljataha. ma natuke liialdan ka, asi pole üldse nii hull, aga tavaliselt inimestele meeldib ju action ja veri ja liialdused. :D keerame kraani lahti siis...

aga eile sai tantsitud jälle, sama muusika, samad inimesed, sama Bowen, same shit!
telekast tulevad muusikavideod...eeeoooohhh, like it like that! tantsiks kogu päeva ja öö.
aga nüüd vallalisena, näen milline päris elu on ja kui palju õelaid inimesi ja samas väga lahkeid ja armsaid inimesi siin maailmas on. ja et keegi ei kaitsegi mind enam ja pean ise hakkama saama. huuh! tõesti, tõesti olen palju õppinud ja õpin veel. selleks ju austraalia ongi.

ilm on kuum, niiske, isegi öösel. raske on ennast värskena tunda, nahk kleepub koguaeg. ja teate mis, Veronica kes tahtis koguaeg minna üles Broome´i, ütles eile, mulle meeldib päike ja ma võin tunde päikse käes olla, aga see niiskus siin, see on juba liig. et tema ei suuda seda enam kannatada. :D Too much! Hahahahaaa...ja mis ta siis oleks teinud kui me veel Broome´i oleks läinud. seal sadakorda kuumem ja niiskem. naljatilk!

oeh, tahan Lindsay´le ja Simon´le midagi mälestuseks osta, aga praegu lühis mu ajus, ilmselt ülekuumenenud. Soe õhku ju tõuseb üles, nii et arusaadav.

käisin mahla toomas ja nüüd siis tean, i have massive hangover :D aga see ei pane mind naerma tegelikult. üsna õnnetu olen. kell on 12, rand ootab, lausa kuulen kuidas sosinal hüüab mind.

nii et kõik sexy chickid Eestis. Meie rockime!
ja tõesti aitäh kirjakeste eest või üldse aitäh kõigile kes viitsivad suhelda minuga.

Nägude näitamiseni, olge valvsad, ja jah.
Kalli-kalli
ja kui tegin kellegimurelikuk, minuga on kõik hästi ja mul hea tuju :)

Choco!