Sõnatu! :)

Asusime Bowenist varakult teele, et kindlalt ikka enne kella 3 Airlie beachis olla ja nöcheck in teha, et me ikka läheme reisile.sõit kulges rahulikult, isegi liiga, sest raadiol polnud levi ja nii me siis mõlemad verogapaar sõna vahetades oma mõtteis rändasime.
¤¤¤
tee peal nägime suhkruroo rongi.. :)

oma reisi asjad korda aetud, otsisime endale öömaja ja sest laupäeval kell 1 oli alles väljasõit.Valisime põhimõtteliselt esimese ettejuhtuva päkkeri. öö maksis 22 doltsi ja seda siis 8ses toas.Läksime oma tuba otsima. Pisike jalgtee lookles läbi dzungli ja kui me ootasime et elame mingis toas, siis seal olid hoopis pisikesed majakesed, nagu kämpingud. Väga kihvt. majakesse sisenedes ootasid meid ees poisid,lõpuks elas seal ka üks üsna suur tüdruk. aga olin unustanud juba milline päkkeri elu on. Dušsi järjekorda ootasime ikka päris kaua, kuna poisid muudkui järjest valmistusid peole minekuks. peale pesu hakkasid muidugi ennast lõhnatama deodorantidega. see oli ikka päris hull, hingata ei saanudja Vero pikutas üleval naris ja sai alt endale mõned värskendavad vurtsud deodoranti näkku ka. päris koom oli ikka, pidin herneks ennast naerma. :D
¤¤¤

Lõpuks siis jõudis ka meie kord kätte et ennast puhtaks küürida ja peole minna. ostsime endale juua ja läksime randaistuma, aga seal oli liiga külm ja siis läksime tagasi oma koju. üks toakaaslane meil ei läinud välja ja ta kutsus meid korrale et mingeid külalisi me siia tuua ei tohi. Mind ajas see tegelt väga närvi, sest ta arvas meist halvasti. mismõttes nagu.aga jah nii me siis istusime ja kuulasime vaikselt muusikat ja tema norskas.

¤¤¤

vahepeal käis meil mingi roti taoline loomake külas, muudkui krabistas lehtedega. Ja kui kell piisvalt palju oli saime Helise ja Madisega kokku ja siis läksimegi kuhugi korraks istuma ja edasi Evolutionisse. Naljakas aga seal kohtasin väga palju inimesi Bowenist. :DTantsud tantsitud, külastasime mäkki ja siis tudule.

¤¤¤

Mõned tunnid magatud ajasime ennast üles ja tegime check outi. natuke peesitasime laguuni ääres ja kurvastasime hallva ilma üle. helesinist taevast näha ei olnud, kõik oli udune või sudune. käisime küsimas isegi kas saame reisi edasi lükata, sest vaade ju nii halb, aga muidugi mitte. kaks tundi enne reisi oli liiga hilja selle muutmiseks.kurva tujuga siis ikkagi lonkisime sadamasse ja reis võis alata.katamaraani nimi oli siis wings II ja reisijaid koos meiega 22.

¤¤¤

Pluss 4 meeskonnaliiget.kapten Annika (skipper) Rootsist, ta on siin olnud juba 6 aastat. alguses kui nägin teda arvasin et taEestist, aga ei. Millegi pärast jäin ma talle meelde kui lätist pärit tüdruk, koguaeg küsis ikka läti ja läti. aga siis meie sukeldumise instruktorEvy, Iisraelist, siis Mikey pärit Wales´st, kes aitas kõiki ja oli lihtsalt ilus jalõbus ja siis Alice, kesoli Prantsusmaalt pärit, tema tegi meile süüa.
järjest jagati kõik oma tubadesse, kui alles olime jäänud veel mina ja veronica ja siis üks paarike. ootasime jaootasime et millal meid tuppa juhatatkse, aga siis selguski et meie voodid on seal kus praegu olid lauad. Lauad lihtsalt lastakse alla.Veronica unistas koguaeg enne reisi et peaasi et ta voodi oleks hea, aga ilmselt see oli veel kohutavam kui ta päkkerivoodi. kuidagi saime ikka magatud, aga mugav ei olnud üldse. :D aga jah meie nii öelda tuba oli päeval kõigile elutoaks ja köögiksja öösel siis meile magamistoaks. teiste kajutid või toad olid muidugi hästi pisikesed ja kitsad ja ega sealeriti liikuda ei saanud, aga voodid olid ikka nagu voodid.

nii nii sinine vesi ongiiii...

see oli siis meie söögilaud, elutuba ja voodi. :)

ilm oli muidu hea, tuult ei olnud, aga vaade oli üsna udune. nägime et saared on eemal, aga midagi selgelt ei näinud. reis oli mõeldud puhkuseks ja võimalikult palju snorgeldamiseks ja sukeldumiseks.

¤¤¤

esimesel päeval kohe pärast paari tundi seilamist, hiivasime ankru ja alustasime snorgeldamisega. enne seda pidime otsustama kas tahame sukelduda või ei ja siis saime väikse koolituse. kui alguses kartsime, siispärast kiirkursust tundus kõik juba palju lihtsam.

¤¤¤

Niisiis, pidime meeles pidama et peame hingama rahulikult, pidevalt oma nina kinni pigistama ja puhuma, et rõhuga harjuda, kuidas maskist vett välja saada vee all olles, ja mis käemärgid midagi tähendavad.

¤¤¤

Kui käsi on rusikas ja põial püsti siis tähendab see et tahad tagasi üles pinnale minna. kui käelaba liigutada vasakule ja paremale, siis tähendab et kõik ei ole hästi jakuskil on probleem. siis pead rahulikuks jääma ja osutama probleemile. kas siis kõrvadele, maskile või abieluprobleemidele ja instruktor lahendab probleemi :D

kui kõik on ok siis, pöial ja pöidlast järgmine sõrm kokku, nagu okei. neid märke veel palju palju aga raske siin seletada, lihtsam näidata.aga alguses siis läksime snorgeldama, ja oi oi oi, nägime nii nii ilusaid koralle ja kalu. imeline maailm ikka. pärast umbes 30 minutilist snorgeldamist ujusimekaldale ja ootasime oma instruktorit. vees pandi meile hapnikuballoon selga, ja raskused vöö ümber.

¤¤¤

siis alustasime harjutustega. kõigepealt lihtsalt kuidas hingata. see on lihtne, suukaudu sisse ja välja. siis kuidas maskist vett välja saada ise veeall olles. see ka väga lihtne, peab lihtsalt maskiülemisele äärele sürmega vajutama ja ninakaudu välja hingama.

¤¤¤

ja viimane harjutus, kui millegi pärast tuleb see asi suust,kust hapnik tuleb (ma ei mäleta selle nime)siis kuidas seda vee all tagasi suhu panna ja edasi hinagat. jälle lihtne. ja nii me siis läksime. järjest sügavamale. ja nii kui tundsin kõrvades rõhu suurenemist, pidin nina kinni vajutama ja puhuma, nagu lennukis. põhimõtteliselt iga 30 sekundi tagant tegin seda vist, sest seda peab tegema. kui valu läheb liiga suureks siisaitab mõnest meetrist üles poole tõusmisest. aga jah nii me siis avastasime ookeanimaailma. võrratu, emotsioon oli laes. käisime 6m sügavusel. lõpus hakkas jubaüsna jahe vees, sest enne snorgeldasime ja siis veel 6 m sügavusele. aga väga ilus oli.olime väga rahul et selle ära tegime.

hinna sees oli meil söök ka nii et seda meil jagus ja täitsa maitsev oli kõik. ööseks parkisime ennast lahesoppi, tormi eest peitu. pimedas oli näha hästi paljupisikesi tulukesi ja need kõik olid teised paadid. nagu pisike linnake paistis eemalt. enne magama jäämist vaatasime päeva jooksultehtud pilte ja siis näidati filmi haidest.

¤¤¤

teadsite et igas päevas tapetakse maailmas 200 000 haid ja see on väga halb. tegelikulthaid ei ole üldse halvad, väga vähesed ründavad inimest. aga jah hiinas tapetakse kohutavalt palju haisi supi pärast. neilt lõigatakse uimed küljest ja siis visatakse tagasi vette surema. õudne ja jõhker. aga mina olin nii väsinud et ei suutnud seda filmi lõpuni vaadata, jäin kogemata magama poole pealt.hommikul oli äratus vist juba 6.30. jube vara. hommikusöök ja ilus päiksetõus. võrratu.

¤¤¤

ees ootas siis whiteaheaven beachi külastus. whitsunday saarestikus on 74 saart ja me külastasime whiteheaven islandit, kus on siis maailma kauniduselt teisel kohal olev rand, whiteheaven beach.seda randa külastab päevas 500 turisti ja uskuge või mitte, see on võrratu. liiv on uskumatult valge ja peenike ja seda liiva kasutatakse teleskoopides. halvast vaatest hoolimata oli kõik super ilus ja raske oli uskuda et me tõesti seal olime. ainult ohhetasime ja ahhetasime.

seal olime paar tundi ja edasi juba snorgeldama ja sukelduma.

¤¤¤

tuul oli üsna kõva ja tormine. otsisime endale lahesopikest, kus peatuda. esimene oli kinni, see oli mõeldud kahele paadileja nemad olid juba kohal. sõitsime siis natuke edasi ja sealt just läks üks paat ära.

¤¤¤

veepeal on kõik sõbrad ja kõik abistavad kõiki.niisiis seal olid juba mõned teised paadid ees ja neist üks aitas meil ankrut hiivata. aga eemalt tuli kiiruga üks teine paat ja kihutas meist ette. selle paadikapten hüppas hoopealt väiksesse kummipaati,mehe juurde kes meid abistavalt ootas. ja see mees kes sinna hüppas hakkas tõuklema ja tahtis meest paadist vette lükata ja ta paadi mootorile midagi teha. ühesõnaga probleem oli selles et ta tahtis ise seda kohta endale saada, kuigi me olime enne kohal. eemalt oli õudne seda vaadata, sest see kapten oli väga agressiivne. lõpuks hüppas oma laeva tagasi ja hakkas sellega meie poole liikuma, et meid rünnata. suht jube oli ja meie kapten pidi kiiruga tagurdama et midagi ei juhtuks.

¤¤¤

igal juhul see mees oli väga ebaviisakas ja pani meid kõiki ohtu ja ütles halbu sõnu. pärast kuulsime et teda on mitmeid kordi vallandatud, erinevatest firmadest, aga nagu näha oli siis praegu ta jälle töötas.igaljuhul tema sai oma koha ja me pidasime paremaks lahkuda.

leidsime ilusa koha ja läksime sukelduma jälle. meid jagati tiimideks. minu ja vero tiimi nimeks sai Nemo. jeah!see oli siis teine kord ookeaani sügavustesse sukeldumiseks. kõik tundus palju lihtsam ja teadsime juba, mida teha ja kuidas. aga kui esimene kord läksime rannast vette siis nüüd paadist ja saime james bondi moodi vette minna. selg ees paadi pealt, väga lahe oli :D nüüd pidime minema 10 või 12 m sügavusele aga unustasimegi küsida lõpuks kumb siis oli. teisel korral võis instruktorkaamera ka kaasa võtta ja pildistada meid. juhhuuu, me siis poseerisime! :D

aga jah nägime palju palju kalu, aga palju rohkem koralle, igasuguseid erinevaid värve ja kujuga. olime vee all 25 minta, kuigi see tundus väga lühikese ajana, nagu 5 minta.kummipaat tuli meile järgi ja olimegi tagasi katamaraanil, mis meile koduks kaheks ööks ja päevaks.sõime natuke ja muljetasime ja suundusime uute sukeldumis-snorgeldamis kohta. kell oli juba õhtul 5 umbes ja väga palav ei olnud, aga kuna selle saare juures pidid olema pehmedkorallid, siis peaks sellega seos nägema siin ka palju kilpkonni. sellest me juba loobuda ei tahtnud.

¤¤¤

kalipsod jälle selga ja maskid, lestad välja otsitud hüppasime vette.mõned minutid ja meie kilpkonnapoiss sõigi hoolega vee all. ujusime temaga natuke aega kaasa ja siis läksime järgmist otsima.kui kilpkonnadega koos snorgeldada, peab jälgima et nende kohal ei uju. nad tahavad tulla pinnale hingama, aga kui neil liiga lähedal olla või nende kohal siis hirmutab nad äraja nad võivad ära surra.seda me ju ei taha. sulistasime hoolega ringi vees ja nägime butterfly, parrot, angelfishi. angelfish vist mu lemmik. muidugi nägime nemot ja siis veel tuhandeid kalu kelle nime ma lihtsalt ei mäleta ja ei tea ka. aga nad olid nii nii nii värvilised. siis jälle katamaraanile.

¤¤¤

vaatasime päikseloojangut ja jube väsimus oli peal. dussi võis võtta korra päevas ja ainult 30 sekundit, sest veevarud lihtsalt üsna väiksed.keegi muidugi aega ei võtnud aga siiski, arvan et sain aja limiidiga hakkama.

õhtul kõikus katamaraan natuke, muidu ei olekski aru saanud et ookeani peal oleme. aga mulle mõjus uinutavalt ja ilmselt olin jälle esimene kes magama jäi.aga hommik saabus ruttu ja Mikey äratuse peale ajasime ennast jälle üles. ja oligi juba viimane pool päeva kätte jõudnud. jube kiirelt läks. sõime hommikust ja nautisime päiksetõusu.mõnus rahulik ja vaikne, mõnusalt jahe, mitte kuum.

kell 7.30 oli aeg jälle snorgeldama minna. sai ka sukelduma minna, aga kuna selle eest pidi eraldi veel maksmasiis me lobusime. 1 kord sukeldumist maksis 60 dollarit, teine 50 ja mida rohkem tegid seda odavamaks läks. me siis tegime 2 korda ja maksime 110 dollarit lisaks.

¤¤¤

aga jah, kalipsod selga aetud istusime kummipaati, mis viis meid rannale natuke lähemale. sulps vette ja oh seda imestust jälle, kõik oli nii võrratu. raske sõnadega kirjeldada. silmad olid koguaeg pärani. nägime jälle kilpkonni. mõnusad rahulikud, elavad oma elu :D kalad ujusid parvedes meie ümber. ühte sain isegi puutuda.korallide värvid on ikka nii imelised, vikerkaar. meile anti piirkond ka kus kohast enam kaugemale minna ei ole hea, sest hoovus võib su ära viia. mina ikka üritasin jälgida seda ilusti. üks hetk vaatasin et Verot ei ole enam mu läheduses.

¤¤¤

Kõik tesed on aga teda mitte. Suht paanika oli, sest ootasin kuna hai minu järele tuleb. või ootasin kuna verd näen. muudkui ujusin ja ootasin ja küsisin teistelt. Siis tuli Mikey kummipaadiga ja küsis kus mu sõber, ütlesin et kadunud ja ma ei suudateda leida. Ta siis rahustas mu maha ja läks Verot otsima. Vero muidugi kuskil kaugel ja et tema ei tea midagi. et mina kadusin hoopis ära, kuigi tema oli vale suuna võtnud.no kõik lõppes hästi ja edaspidi hoidsin tal käest kinni koguaeg. aga vee all on täiesti oma ette maailm, nii vaikne ja rahulik, aga samas kõigil on tegemist. super õnnelik olen et ära käisin ja juba tahan tagasi. ei jaksa oodata. nii ilus oli!!

reisi lõpus ostsime dvd piltidega, mis kahe päeva jooksul tehti. see maksis vist 30 dollarit. no mitte väga odav. aga kui keegi küsib kas soovitan seda wings II reisi, siis tegelt mitte. lihtsalt sellepärast, et see oli liiga kallis. ma ootasin et selle 455 dollari eest saab midagi enamat. kõik oli heaja ilus aga liiga kallis. nii et kui keegi minemas siis uurige. aga samurai paati ei soovita sest seal oligi see hull mees, kes meid rammida tahtis. pärast räägiti et sukeldumistõpetatakse ka julmalt, lükatakse pea vee alla ja hinga. võib olla mõnele meeldib! :D

Saime väikse tunnistuse sukeldumise kohta, ma alles kodus nägin et ma Kadri Vill :D Lätist :d

tagasi maa peale jõudes, läksime Madise ja Helise juurde, sest jätsin auto nende juurde. panime asjad autosse ja läksime laguuni äärde lebotama. nägime Toitsi ka korraks. Ja pärast paari tundi,hüppasin rooli ja tagasi Bowenisse, kus meie kõik kodinad. Tore oli Lindsay´t ja Simon´it näha ja hea oma madratsil magada.


ilus lilleke!!!


seda pilti vaadates mõelge et olete palmi all, soojas, ja Teile avaneb selline võrratu vaade :D

¤¤¤

nüüd siis juba reede käes. Teisipäeval tundsin ennast vist tibake merehaigena. pea oli kummis koguaeg ja õõtsumis tunne oli, aga nüüd juba ok.Eile käisime väljas. väga paljud lähevad täna Bowenist ära nii et siis sai kallistatud ja kurvastatud ja kontakte jagatud. Palju sõpru on ikka tekkinud, mille üle super hea meel. Loodan et näen neid kunagi uuesti. Lihtsalt pean!

¤¤¤

aga nüüd ootab ees pakkimine, tegelikult homme ja siis hakkame trippima kuhugi poole, Byron bay poole. Läheme lõunasse ehk allapoole. seal ilmselt nii soe ei ole, aga vast väga külm ka mitte.

¤¤¤

Kuulake the Script´i, soovitan.

¤¤¤

Ja dust on taevast ja õhust kadunud. Nüüd on sinist taevast jälle näha, aga uudistest just öeldi et juba kolmas liiva ja sudutorm on tulemas. nii et selge taevas jälle läinud. ja ilmselt olisellepärast ka mu silmades põletik. Aga palav on, mõnus, erit midagi teha ei saa sest siis kohe üleni higine, õhuniiskus nii kõrge. täna on kuidagi eriti lämbe ja taevas pilvine. lehest just lugesin et september oli ebatavaliselt ja rekordiliselt kuum. kliimasoojenemine!!
¤¤¤

Eile oli Annela sünnipäev!!!!! Palju palju õnne kallike!! musid+paid ja palju päikest.

praegu söön muste oliive, esimest korda elus. lemmikud ei ole just, aga kannatab süüa. Veronica kokkab ja ma diivani peal lösutamas.üleeile sõitsime rannast koju ja nägime tee ääres mu lemmik puude aeda. kohe saate pilte näha. need nn paradiisiõied. seal oli neid igat sorti ja värvi.

Frangipani on nende õige nimi :)

mis veel,,,üks päev nägime kuidas tänavapeal noored, umbes 15-aastased kaklesid. tüdrukud ja poisid. väga jube oli, üks naine jooksis vahele ja siis hakkas ka kaklema. vuh!politseinik oli kõrval ja ei teinud midagi. imelik. pärast Simon rääkis et Bowenis pidigi olema mingi laste kamp, kes käivavad röövimas. nii et ohtlik koht.sellised on siis Boweni lood.

¤¤¤

teate ikka et ma peaaegu aasta kodust ära olnud, huuhh, pikk aeg aga nii kiirelt läinud.

Ilus aeg! :)

¤¤¤

Nüüd siis on mu uus hüüdnimi Choco :)

Baih ja päikest Eestimaale!