teisipäev, 13. jaanuar 2009

Fraseri pildid...

Nii siis hakkas meie resi saarel, selline tee viis meid Fraseri islandi teisele poolele. Alguses motlesin et seda teed on natuke aga hiljem selgus et sealsed teed ongi ainult sellised. Autos huppasime yles alla ja vasakule paremale ja igatpidi veel kuidas voimalik oli :D




Esimene sober meil siis Lake Wabby aares, tuli muudkui juurde nagu koer lausa :D aga see on siis sisalik Laze Monitor! sobralik aga veits hirmus :)



Vaade Wabby jarvele, nautige, sest meie nautisime. Vorratu!



Kondisime labi vihmametsa 1,5 km ja lopuks joudsime kohale. Liivas sumbata oli ysna raske, aga monus varskendav vesi korvas koik. Vesi oli roheline ja tagant jarele moeldes voiks seal toesti ju moni kroko olla aga ei, super monu magevesi...ja jarsak oli paris suur seal, inimesed veeretasid liivas, ennast kallaku pealt monusalt vette.




Joudsime randa ja tegime monusa peatuse Eli Creekis. Monus magevee jogi voolas maest ja puusani vees sai monusalt ennast jahutada. Kaisime jalgupidi ookeanis ka ja Jaana sai jellyfishilt korvetada. Ooekani ujuma ei tohi minna Fraser islandil, sest selle ymbrus kubiseb haidest!!!Aga niimoodi siis autod parkisid rannal, et ujumas kaia ja siis edasi trippida.




Meie esimene oobimiskoht siis, panime telgid pysti, kuigi meie telk oli vaga rabal ja nagi ysna ebastabiilne valja. Mehed valmistasid ohtusoogi ja kui punud tais tutvusime natuke naaberrahvaga ja siis magama. Oo oli hasti soe ja magamiskotti ei roninud, ainult kyljealune oli kova. Ookean oli 20 meetri kaugusel ja monus kohin suigutas meid magusasse unne.




Arkasime Jaanaga esimestena meie telklaagrist, kell oli vist pool 6akki. Paike muudkui aga tousis tasapisi ooekanist. Nautisime erakordset hetke!





Otsustasime mooda randa jalutama minna. Kondisime monusas vaikuses, oma motetes ja akki pead tostes oli yllatus suur ja hirmutav! Madu ja rannas. Karjusime ja jooksime, kui me enne polnud veel pariselt arkvel, siis nyyd kyll :)
Vottis ikka natuke aega et kindel olla tema elutuses :D ja nii see pilt tuligi...


Olime esimesed...tipatapa



See laevavrakk oligi sihtkohaks, kuskil paar km meie telklaagrist. Kuna alles hommikul kella 10st voivad autod uuesti rannas soitma hakata siis kasutasime juhust et seda Maheno laevavrakki ka tousu ajal naha, kui lained voimsalt yle laeva loid...



See on siis juba hiljem tehtud pilt kui kogu reisiseltskonnaga sinna soitsime...




Selline auto ja selline seltskond...vasakult Skylie, inglane Kate, vaike inglane Amelie, paiksepirllidega mehe nime enam ei maleta, siis inglane Hayley, mina ja Jaana. Puudu on kohalik austraallane Wes ja sakslane Michael ja neegrinaine (nime enam ei maleta).



Seda pruuni madu siis nagime...




...ja selline armas amblik kudus vorku :D




...jarjekordne ilus koht, ronisime kaljunuki otsa ja nautisime vaadet. lubati haisid ja kilpkonni ka aga mida ei olnud seda ei olnud, hai liha ei saanud igatahes.




Ciao!





Champagne pools!



Moned inimsed liiguvad lennukiga ja siis ta just maanduski, tee oli koigile liikluseks avatud!



Teine oo yle elatud ja ookean mollas tuule kaes. Oosel saime vihma ka, lubas tormi. Kahju et selline ilm, aga onneks ikkagi soe!



Mckenzie jarve aares...
Hai tuli...:D
Naudime...

Kogu kupatus peal!
Ja ongi labi meie 3paevane reis, igatseme dussi ja pehmet voodit ning monusat Hervey bay'd oma maheda olekuga!




Eemale, tagasi tsivilisatsiooni.





Ilus hommik Hervey Bay's :D

2 kommentaari:

Ansu ütles ...

Oeehh...lihtsalt ilus, ilus , ilus...
kas see uss oli sulle nii lähedal v, ma juba usun kuidas sa karjusid:)

kadriaustraalias ütles ...

Ansu, see madu oli õnneks surnud, muidu poleks julgenud nii lähedale minna, aga alguses karjusime ikka ka jah :D