Üllatuspakk!!!

Austraalias olles saatis emme mulle siit Eestist paki, milles oli päts leiba, kommipakid ja purgisuppi. Bowenis muudkui ootasin ja ootasin seda pakki, käisin postkontorist mitu korda küsimas ega juba kohale ei ole jõudnud. Sealt siis öeldi, et kui mingil põhjusel mina seda pakki ei saa siis saadetakse see saatjale tagasi. Ma ikka lootsin et küll see kunagi mulle kätte toimetatakse kuigi möödas oli juba kuuaega.
Lõpuks siis arvasin et pakk lihtsalt kaduma läinud. Aga nüüd, paar nädalat tagasi siin olles, tuli emmele pakiteatis...ja ohhhoooo, Austraaliast.
Ja nii oligi :D see sama pakk oli tagasi kodumaale jõudnud...päris huviga ootasime mis sellest leivast mitmekuulisel reisil on saanud.
Ja pilt oli siis selline...päris kena tegelikult
sellised lood siis, siin lumetus Eestis :)
Ikka olen Teiega,
Kadriko

Hall Eesti

Olengi kodus juba nädala olnud. Mhh...issi ei tundnud ära mind, küsis miks nii paksuks olen läinud, nagu põrsas. Kui Tiiu nägi siis ka vaatas ja imestas, et ikka nii paksud põsed. Mhh...ise läksin siis kaalule, oh õudust, ja proovisin vanu riideid selga panna, täiesti lootusetu.
Aga muidu Lähte kooli juubel oli vahva ja pidu kestis maasikas ella 5ni. Mõnus on ikka vanu sõpru näha.
Aga Rocco ka ei tundnud mind alguses ära, oli hästi rõõmus, aga samas hoidis eemale. Nüüd juab teab kes olen :D
Igatsen päiest ja Austraaliat, rõõmsaid inimesi.
Selline tunne nagu polekski aastat ära olnud. Enamus kõik ikka sama. Minu toas uus kummut ja seinakapp, köögi suus laud, ja Tartus uus konsum.
Käisin Konsumis ükspäev ja enam ei anta tasuta kilekotte. Jaana siis seletas mulle, et kõik on MASU süü. Veel tutvustas mulle TÄPEt ja PUPUt. Nüüd siis targem ma ka. Käisin pangas ka, oh üllatust, mulle öeldi et kogumispension peatatud...esimest korda kuulsin sellest. Aga siis sain jälle teada et MASU kõiges süüdi :D
Harjumatult külm on, aga samas väga ilus on ikka Eestimaa ja eestlased ilusad inimesed.
Lennujaamades kirjutasin ka blogi natuke, nii et pean need millaski üles viskama siia.

Keda pole veel näinud, siis küll me näeme, olen ikka natuke veel kodus.
Muahh
Choco, Kadri

Paus

Käisime siis söömas ühes restos ja tellisime kanašnitsli kartulipüreega. hea oli. Jõime pokaali punast veini ja uni tuli peale. aga kindlalt pidime peole minema ja Vero sünnat tähistama. Jõudsime siis koju ja enam ennast tantsima ei suutnud sundida. Niisiis ilusti tuttu jälle. Hommikul pakkisime asjad ja asusime Byron Bay poole teele. Byronisse vist mingi 100 km, nii et olime käppelt kohal. Käisime jälle majaka juures, õigemini mina ainult jälle. vero ju esimest korda. Muidugi saabus hull suur vihmapilv ja nii me jooksime lõpusk autosse peitu. Sõime fish and chipsi rannas ja imetlesime surfareid. Otsustasime ikkagi mitte ööseks jääda ja hüppasime autosse jälle. Sõitsime ikka Sydney poole. Pime oli juba kui hakkas hästi kõvasti sadama. Kojamehed ei ole just kõige paremad, nii et mulle tundus et kohe sõidan kraavi. Vett tuli nagu kraanist, tee ujus ja midagi ei näinud. Lõpuks leidsime mingi peatuskoha. tegime kiirelt voodi valmis. järsku käis jube tuut. Uh, süda nii puperdas, ei näinud ju midagi, sest pime. Aga siis saime aru, et magame raudtee kõrval. hea koht ikka küll, kus puhata. aga noh, hommik saabus kiirelt ja uus sihtkoht oli Forsteri nimeline linn. Seal elab siis Veronica ema tuttav Tšiilist. Täpsemalt Juan Carlos, oma naise ja lastega. Naljakas seebika nimi. :D
Aga kuna Tšiili sai jalkas edasi siis nad tähistasid seda grillimisega ja meil söödeti kõhud punni. Juan Carlosel oli vend a oma perega külas ja kõik nad rääkisid hispaania keelt. Ma siis istusin ja naeratasin ja ei saanud midagi aru. Aga hästi sõbralikud on ja tore oli.JJJuan Carlos sõidutas meid ja näitas Forsteri linna. Nägime rannast vaala ja delfiine ja pelikane. Jeee, nägin vaala ära, üsna kaugelt, aga ikkagi.
Kallistasime ja jätkasime teed. Pidime õhtuks Sydneysse jõudma. Sõitsin kurvilist teed pidi ja olime Veroga nii õhinas, sest Carlos oli ika väga sõbralik ja nii tore. Ja siis vaatasin spidomeetrit ja mõtlesin palju lubatud kiirus on. Ja nagu eelmine kordki, kohe sõitis politsei auto vastu. Muidugi läksin närvi sest olin kindel et ta keerab otsa ringi. Paar kurvi edasi ja muidugi vilkurid paistsidki. Näitasin oma juhilube ja seletasin et Eestist ja kus see asub. Siis politseionu küsis kolm korda et ega ma alkoholi ei ole täna joonud ja kas ma ikka kindel. No ma ikka jäin kindlaks endale. Siis pidine nö puhuma, aga neil käib see teistmoodi, peab numbreid lugema. Igatahes ta siis mõistis et ma ikka ei ole joonud ja alkomeeter ka tõestas seda. Soovis ohutut teed ja mainis et kiirus oli tibake palju. Sammus juba tagasi auto juurde kui Vero ütles et küsi kas pilti ei või teha. No tuli tagasi ja ütles et ei mingit youtube´i :D
tegime diili et ei mingit youtube ja pilt valma.
Vihmasajus sõitsime edasi Syndey poole, kui varsti olimegi juba Coogee eeslinnas. Peatusime Veronica sõprade juures, Conti ja Seba. Mõlemad käivad koolis.
Conti on hull tsikk, savu sõltlane, enne tööd, suitsupausi ajal, peale tööd enne kooli ja kodus koguaeg.
Käisime Veroga shoppamas kesklinnas, oi jah, kingapoed ajasid meid hulluks. Nii suur ja super vali, aga noh pidasin vastu ja ei ostnud midagi. järgmine kord.
Ilm on külm, öösel mingi 11 kraadi, päeval ikka 25. Mitte nagu Eestis :D
Aga teisipäeval 13ndal peab lennujaama minema....

Nelja päev

külm on, väga külm. sain vist öösel külma autos magades. nüüd oleme surfersis ja külm, tuul ikka mega külm. köhin juba otsapidi ja nina tilgub natuke. haahhh. halb. hommikul tõusime kella 5st üles et päiksetõusuvaadata. pidime 15 minta ootama ja sealt ta tuli. oeh oli ülestõusmist väärt- super ilus ikka. tegime pagassi lahti ja ronisime autost välja et mõned ilusad pildid teha. ookean oli peaaegu peegelsile. võrratult ilus oli. üks kohalik pensionär tuli oma hommikusööki randa nautima koos päiksetõusuga. meie jaoks oli veel liiga vara üles jääda, seega ronisime sooja teki alla. 7.30 oli päike juba nii kuum et ajas mu üles. panime oma printsessivoodi kokku ja asjad tagasi pagassi.pesus käidud ja siis oli hommikusöögiaeg. Kellogs jogurtiga. nämm-nämm. alguses plaanisime mõneks tunniks randa jääda, aga kuna tuul oli nii külm, siis otsustasime Brisbane´i külastada ja edasi Surfersisse minna.brisbaneis tahtsime kesklinna vaadata ja ma üritasin parkimiskohta leida et jalutada natuke, aga see ei õnnestunud.parkimismajades olid nii kallid hinnad et ei tahtnud sinna ka minna. pool aastat tagasi küll nii kallis ei olnud.parkimiskohta otsides sõitsin siis sama ringi 3 korda. Veronica võttis kiiruga mõned pildid auto aknast ja sellega oligi ekskursioonBrisbane´is läbi. Sõitsin siis 3 korda meie hostelist mööda, kus emme ja Jaanaga ööbisime pool aastat tagasi. :)Kiirteel siis kuulasime mussi ja tuju läks heaks. Muusika ikka mõjutab palju, aga noh kauaks meile seda lõbu ei olnud, sest raadiol kadus levi ära. Aga kilomeetrid said kiirelt otsa ja juba paistis tuttav Q1. Veronica küsis Surfersi torne nähes, et kas seal on Brisbane...:DLäksime kaheks ööks Backpackers in paradise. öö maksis 24 4-ses toas. Lootsime normaalseid toakaaslasi. Toa numbriks 13, tundus natuke kahtlasena juba.Tšiilis on halb päev 13 ja teisipäev, mitte nii nagu meil. Aga tuppa jõudes meid keegi ees ei oodanud, aga mõlemad voodid olid hõivatud.Näha oli et poisid, nii et lootus tüdrukuid kohata oli kadunud. Üks poistest loeb siis raamatut nimega Guns for hire...üsna hirmutav. Täna siis rääkisime temaga, Steve Iirimaalt, töötab tõstukijuhina ja makstakse 23 dollarit tunnis. super hea töö pidi olema. Saab rikkaks ilmselt varsti.Kade meel lausa.aga eile me siis käisime paar tundi rannas ja siis poodides. Ja siis sõime õhtuks kiirnuudleid. Nagu viimasest surfersi külastusest mäletan, toimub siinpäkersis ühine välja minek klubisse 10 dollari eest. Me olime aga nii väsinud, et ei suutnud kuhugi minna, ainult voodisse. Õhtud on siin eriti jahedad, nii et polegi eriti midagi selga panna, et klubisse minna. aga täna proovime uuesti. Plaanime natuke Vero sünnipäeva tähistada ja minna välja sööma ja siis Bedroom´i nimelisseklubisse. Eks vaatab kuidas kulgeb. Praegu kell 18.45 ja uni suht silmas. aga eks vaatab mis saab. paistab et suured peaod jäid kõik Bowenisseja nüüd olen väsinud. Kurb on ikkagi ka, kõik olid juba tuttavad ja tüdrukud jäid maha :(Aaa...ja kui varem plaanisime Byron Baysse jääda siis nüüd sõidame sealt edasi Sydneysse, et mu autot seal maha müüa. Seal saab eriti külm olema, aga kauaks ma ei plaani sinna jääda.Täna käisime Pacific fair´is osturallil, aga midagi ei ostnudki. Leidsin super ilusad kingad, maksid 128 dollarit. Mõtlesin tükk aega kas osta. Lõpuks läksin tagasija selgus et minu numbrit ei olegi. Alguses proovisin, aga siis oli number suur. Haahh, kurb, sest Eestist ma selliseid küll ei saa.Siis tahtsin teksasi osta, kuna mu vanad teksad ju mulle enam jalga ei lähe. aga proovisin ühte paari ja päris jube oli ennast nii suurena teksades vaadata. Võtsin kiiruga jalast, aga noh eks ma ikka pean ostma midagi. Sest Eestis ka ju külm.Aga nüüd võiks õhtusöögiaeg olla,aga Veronica räägib juba pool tundi oma õega, nii et ilmselt veel me ei lähe. Nüüd saan aru mis ta tunneb, kui ma oma emmega räägin. :)Aga meie hosteli köök on ikka juba ja rökane, vuih-vuih-vuih. Tegin pilti ka, loodan et on meeles üles panna.Tundub, et homseks on nohu garanteeritud, tilgub tilgub ninake. Ja köhapoiss juba olemas. Ooooh shit :D see on inside joke, nii et ma siis üksi näeran.Muideks Lindsay ja eelkõige Simon õpetsaid mind ropendama, täitsa jube, sest neil iga teine sõna oli fcking. Püüan nüüd ennast parandada ja need sõnad sama kiireltunustada kui need külge hakkasid.
Nüüd siis kõik sest ma ei saa pead kallutada alla ja läpaka ekraani vaadata. Ninast jookseb tatt välja. Nüüd kell juba 19.15 ja nad ikka räägivad :Dsaigi nii kiirelt otsa. Dinner!

Tsauuu, tervitused!
Choco!

Jee...kolmas päev!

Tere Eestimaa!Õhtul panime äratuse kella 6ks et minna päiksetõusu vaatama. Veronica ärkas üles juba 5.30 ja aajas mumu üles, sest tundus et päike juba tõusnud. Tahtmine oli edasi magada, aga kiiruga pissile ja autosse et midagigiveel päiksetõusust näha. Kui kohale jõudsime oli päike ikka päris kõrgel, ilmselt jäime pool tundi hiljaks, :DAga kõigest hoolimata oli vaade võrratu, ronisime mööda kalju äärt natuke ja siis varsti tagasi kämpingusse et kohvi juua.Vaade oli väga ilus ja hea et ikka läksime, aga väga soe oli ikka juba. 8.30 olime valmis omadega ja asusime jälle teele. seekord siis kuulsa rummi pealinna, Bundabergi poole. jõudsime sinna vist 10 ajal.Linn suurem kui Bowen, kõvasti ja seal oleks ilmselt palju eestlasi võinud kohata, sest see koht farmitöölisi täis.Aga vaatasime kesklinna üle ja siis toidupoodi hommikusööki ostma. Aga kuna tegemist oli ostukeskusega ja esimene pood mida sisenedesnägime oli Supre, siis lihtsalt pidime sealt läbi hüppama. Sellega seoses tuli meelde, et Liina sa tahtsid kleiti, aga anna siis uuesti teada mis värvi või midagi sellist.See kord ma midagi ei ostnud, aga Surfersis. :)Tunnen ennast tõelise maakana. Suured linnad mis ei olegi nii suured, tunduvad väga suured ja üldsegi mitte nii südamelähedased.Igatsen tagasi...Loodan et see ikka muutub, sest homme ootab ees meid Brisbane ja siis surfers.Aga täna siis, ostsime hommikusöögiks kellogsit ja jogurtit ja muud särki-värki ka tibake. Kulutasime 18 dollarit.Siis sõime autoparklas ja 10.40 käivitasin jälle auto. Sõitsime natuke ja viham hakkas sadama, mingi 1 minut vist sadas, aga pesi autopuhtaks. Tairo nimelises kohas tegime pissipeatuse ja vahetasime juhti. Suund oli Noosa Headsi peale ja sinna oli veel kuskil 100 km. Vero sõitis kuni Noosani ja siis vahetasime jälle, sest ta ei tunne ennast veel väga kindlalt vasakpoolses liikluses. kell oli 2.Parkisime ranna ääres ja läksime pingipeale sööma. Tormi oli lubatud ja sellepärast ka mega tugev tuul. riis lendas peaaegu lusikapealt ära, ilma liialdamata. Nautisime sööki (riisi, ube, tomatit, tuunikala) ja hoidsime hoolega asju kinni, et midagi ära ei lendaks. Pärast jalutasime ja selguset olime parkinud Noosa Headsi rahvuspargi kõrvale ja seal sai minna erinevatele matkaradadele jalutama. Valisime siis ooekaniäärse, mis olikõige pikem, aga me tegime selle lühemaks. Vaated olid võrratud. Klõpsasime korda mööda pilte Veroga. Minu fotokaga on nüüd nii,et see väga hästi kinni ei lähe aga pilte saab ilusti teha. Ma ikka kasutan seda.otsustasime siis et Noosasse ööbima ei jöö, liigume edasi 100km redcliffi, Verole Noosa väga ei meeldinud, sest see oli liiga suur ja liiga palju inimesi. Lõime käed ja diil tehtud. Tagasi jalutades, muutus taevas väga kurjaks ja tundus vihmalubavalt. Enne kui jõudsime Noosast välja sadas juba ladinal ja teed oli raske näha. Aga kaardilugemisest siis nii palju, et me oleme ikka mõned korrad eksinud ära teel, mitte eksinudvaid mööda sõitnud, ehk siis natuke ringiga teeme kõike. Nii ka siis Redcliffi sõites. vero luges kaarti, aga ebakindlalt. Nii et natuke panime puusse,tegime U-turn´i ja asi korras jälle. Olime õigel teel jälle natukeseks, kui kiirteel avastas veronica et me oleme õigest teeotsast mööda sõitnud. Tundus et oleme juab Brisbane´s. Lõpuks siis näitas ikka viit Redcliffi ja olime päästetud. Redcliffi oskasime minna kuna Lindsay ja Simon ööbisid seal kuskil autoparklas ja vetsud ja duššid olemas. Leidsime vist sama koha üles. Seekord siis tegimeendale ikka voodi autosse. Ilmselt magame nagu printsessid täna. Panime tagumised istmed alla ja madratsi lahti nii et super on. Väga soe ka ei ole enam siin.Lähme küll lõunasse, aga siin ju vastpidi. Kuskil näitas termomeeter ainult 19. Nii et ikka kõhe on ja pidin pusa selga panema ja külm oli ikkagi.Aga kui nüüd tagasi mõelda, siis Bowenis oli juba liiga raske elada. Isegi öösel tilkusid, kui ennast liigutasid.Käisime natuke jalutamas ranna ääres ja sõime õhtust. Sõime lõunasöögist järelejäänud riisi ja tuunikala ja ube. Kõtu täis ilusti!Auto on meil siis pepuga pargitud ookeani poole, et hommikul kohe silmad avades päiksetõus näeks. Võib öelda, et meil mitme miljardiline vaade. Näeme isegi Brisbane´i tulesid siit. Mõnus ookeanikohin suigutab unele tasapisi. Kell 9 juba õnneks, vaikselt võib juba magama jääda.Aga täna siis sõitsime maha 522 km. Päris hästi!Homme jõuan tagasi Surfersisse, Naljakas, otsapidi tagasi, kus alustasin. Sinna plaanime jääda vist paariks ööks. Kuna Verol on sünnipäev 29. oktoober, päev kui minu esimese aasta viisa lõppeb, siis plaanime seda nüüd tähistada Surfersis. Seal ju iga päev pidu päev!Vot nii. Aga olen nii väsinud hetkel. Oeh! ja moskiitod on meid nii ära söönud et kratsime ennast koguaeg. Väga jube ja närvesööv ikka. Igalt poolt on söödud!Huh!Aga nüüd siis kõik.Uneaeg!

Kalliralli!
Choco

teine päev teel..

Eilsest õhtust siis veel nii palju et, kuna pime oli siis kordamööda kaotasime verogaoma mobiile ära. No päriselt ei kaotanud, aga see lihtsalt jäi kuhugi ja siis korda möödahelistasime üksteisele. Nii siis jälle uuesti ja uuesti, et kuule ma ei leia oma telefoni äkki helistad:DKuna midagi teha ei olnud ja pime oli autos siis otsustasime magama minna. kell oli juba 10 saamas.Emme helistas ja siis sai pool tundi hiljem magama. Aga mina siis sättisin ennast tagumiseleistmele pikali ja Vero keeras kõrvalistuja tooli seljatoe alla. Alguses tundud täitsa ok, aga jube kuumoli. Tegime siis ilusti kõik aknad tsipake lahti, nii palju et pätid sisse ei saaks :DJube hea oli, sai hinagata ja higi ei voolanud, kui äkki kuulis Veronica hirmsat häält. Sääse pininat...nüüd oli teada et rahulik öö ei tule. Panime kiirelt aknad kinni. Passisime siis jälle ja üritasime magama jääda.Ilmselt jäimegi tunnikeseks, kui ärkasime sellepeale, et enam ei ole õhku mida hingata ja nii kuum ja niiske on.jälle aknad lahti ja tegin isegi ukse. Sääsed siis ründasid meid terve parvega. Võtsin siis lina endale peale, etpole vast nii palav ja sääsed ei saa süüa. Aga oli ikka jube kuum ja sääsed olid igal pool. Öö möödus kella vaadates,sääski tappes ja mugavat asendit leides, mida aga ei leidnud. Hommikul 5 ajal vist läks külmaks, siis kruttisin aknad kinni, aga tekki ei viitsinud peale võtta. Kuni lõpuks 7.30 ajasin ennast üles. Verol oli vist natuke mugavam magada kui mul.tunne oli nagu keegi oleks mind peksnud eelmine päev. Pesime kikud ja näod puhtaks ja sõime õuna hommikusöögiks. Käisime Yeppooni randa ülevaatamas valges ja ei olnudki nii ilus.Mingi 8.30 saime vist Yeppoonist minema ja Rockhamptonis olime 9 ajal. tegime McDonaldsis peatuse. Mina jõin külma Lattet ja kasutasin traadita tasuta internetti. Sain ilusti teile blogi üles pandud. Selleks kulus vist peaaegu tund,,,uuups.Siis ostsime Veronicale The good guys´st uue fotoka, sest eelmine sai tal liiva ja enam ei tööta. Fotokas maksis 149 dollarit.See on Canoni oma aga üsna vana mudel, aga Vero loodab oma eelmise kaamera ära parandada ja too kallim ja uhkem. Siis tankisime 70 dollari eest ja järgmine peatus pidi olema Miriam Vale, kus lõunatame. Sinna jõudsime kell 1 ja sõime ube ja muna. Edasi võtsime suuna linna peale mille nimi on `1770´...seventeen seventy. Nimi siis sellejärgi et Kapten Cook saabussiia 1770 aasta mais. Linnake pole sellest ajast saati väga muutunud, kuigi siin väga palju uhkeid miljonivaatega maju. Aga jah 1770 onPisike linnake siis, armas ja ilus. Käisime ookeaniäärses karavanpargis küsimas öömaja, aga muidugi oli seetäis. Õnneks leidsime 2,5 km eemal ühe karavanpargi,mis ei olnud küll vee ääres, aga 900m rannast pole ka palju. Rand on 6 km pikk.jeah, me olime rannas vist ainsad, nii et päris mõnus ja muretu oli. Aga öö siis pisikeses majakeses kahele on 69 dollarit.Kuna eelmine öö ei olnud väga meeldiv, siis otsustasime selle võtta. väga rahul oleme. vetsud ja duššid kohe kõrval majas.Majakeses on Üks suur voodi ja üks kolmene narivoodi, nii et 5kesi oleks päris odav. Pärast rannas tukkumist keetsin riisi ja siis läksime päikseloojangut vaatama. Tegime pilte ja kuna rannas oli rannavalve paat otsustasime meist mõlemast pildi teha. Panin kaamera mätta otsa ja taimeri peale. Jooksin ja pilt tehtud, tahtsime ühe veel teha. Jälle fotokas mätta otsa sätitud ja ma juba jooksin paadi juurde. Plaan oli et peame kedagi päästma minema ja siis Veronica karjatas. Mõtlesin et nüüd upubki keegi, aga juhtus midagi hullemat. Mu super hea kaamera kukkus mätta otsast alla ja otse liiva sisse. :( :(Nüüd ma siis nutan, sest kaamera oli paksult liiva täis. Üritasin ettevaatlikult seda puhastada, aga kui kinni tahtsin panna, siis see ei õnnestunud ja kuulda oli et liiv ikka vahel kusagil. pilti saab küll teha aga ikkagi asi halb. Loodan et saan selle kusagil parandusse viia, aga jube kurb olen. ilmselt liiga hooletu. Väike lohutus on see et vähemalt Veronical nüüd fotokas, saab piltegi teha.Aga jah, tahan enda oma juuu...nuuks-nuuks. Nüüd olen õnnetusehunnik.Sõitsime natuke veel ringi 1770s ja leidsime hästi ilusa koha, kuhu homme hommikul tahame päiksetõusu vaatama minna ja niisama jalutama.Nüüd siis kell 20.33 ja lõpuks sain ennast puhtaks pestud. Suurepärane tunne! Vaatame pisikest telekat ja hakkame teed jooma.Levi siin ei ole, nii et emme võib olla muretseb, aga kõik ok. Välja arvatud mu fotokas. Ma tean et väga pahasti et nii juhtus :(
Nüüd siis spidomeetril ees 868, ehk täna sõitsime 290 km ainult. aga see tõesti ilus koht. Homme tahame minna Noosa Headsi ja ööbima Redcliffi, mis on Brisbane´i lähedal.Praeguseks kõik, pean oma sääsehammustusi kratsime, olen üleni täis neid , nagu Pipi.Ja tee tahab tegemist.
Kalli-kalli-kalli!Saadaks Eestisse jälle päikest, et kui ma varsti koju hakkan korraks tulema siis nii külm poleks.
Tsauu!!!Choco

Teel...

No nii...eile õhtul käisin veel viimast õhtut grandviews koos soome tüdrukutega. sinna jõudesootas ees palju inimesi ja live muusika, kuigi oli pühapäev. mõnus. nägin oma armsad Boweni sõbrad jälle viimast korda ära. üks kallim kui teine. oh meel on kurb! viimased kallistused ja siis tagasikoju kallite Lindsay ja Simoni juurde. jõin veel oma viimase iiri tee ja rääkisime hilja õhtuni juttu.siis väsinult tuttu ja kella 6st äratus, et naabrid tööle saata ja viimane perepilt teha.ilmselt kellelegi ei meeldi hüvasti jätta...nii me siis valasime natuke pisaraid ja siis tunnikeseksveel tagasi voodisse. Asjad kõik autosse pandud, külastasime korraks postkontorit, bowen computersit ja siis võtsime Mari peale.Mari tuli meiega Mackaysse, kuna seal tal peika. Siis võtsime bensiini, 61 liitrit vist ja 82 dollarit, kui mäluei peta. Siis veel vanast töökohast läbi, et Ailenile tsau öelda ja viimane palgaleht ära võtta.Veronica hüppas rooli ja sõit võist alata. Ja Bowen jäi iga sekundiga üha kaugemale seljataha.Jube kuum oli ikka, kuum tuul vuhises aknast sisse. Võtsime vasak kurvi ja kurvi tagant paistis keset teed suur sisalik. seisis liikumatult pea kõrgel püsti, vaatas meie poole suurte silmadega.ja meie muudkui kihutasime tema poole, aga ta ikka ei liigutanud. varsti käis kolks ja meie silmadolid väga suured. Veronica tappis ilusa suure sisaliku ära. Nii kahju, aga samas oli naljakas.kui ta oleks oma pea alla pannud, oleks ta ilmselt peale meid veel ellu jäänud. aga jah, meil ei olnudenam midagi teha. Veronica on nüüd kriminaal ja killer. tegelikult näen siiani silme ees sisalikku keset teed ja meie lihtsalt sõitsime tal pea otsast. Õudusunenägu tänaseks siis garanteeritud.Lindsayle ja Simonile kinkisime t-särgid...I love Bowen. kirjutasime natuke memuaare ka sinna. Neile väga meeldis. :)kell 14.30 Mackays käisime woolys süüa ostmas ja kulutasime 22 dollarit kahepeale. Siis viisime Mari ta poisipoole, kellel on väga uhke ja ilus maja. aga see selleks. jälle kallid ja musid tehtud, autosseja otsisime lõunapausiks kohta. Sarinas peatusime lõnasöögiks, riis, keedumuna,tuunikala ja oad.väga hea oli! 15.30 olime jälle teel. Veronica sõitis ja mina tukkusin törtsu. Kuna raadiol levi puudus, siis panin telefonist mussi, aga kuna aku tühjenes, siis võtsime hoopis iPodi kasutusele. Üks kõrvaklappmulle, teine Verole ja nii me laulsime. Enne Rockhamptonit, vahetasime juhti. Vahepeal küsisime teed. tahtsime minna Yepponi nimelisse kohta ööbima kuna see ookeani ääres, muud midagi me sellest kohast ei teadnud.Nüüd siis oleme kohal ja 577 km sõidetud Bowenist. Plaanisime karavanparki minna aga seal olid kõik kohad täis ja office suletud. Kurbus tuli peale. Tegelikult juba ennem tuli, nagu midagi oleks Bowenisse maha jäänud :(tahaks tagasi, aga samas olin seal liiga kaua. aga samas see oli mu kodu! Aga jah siis otsisime McDonaldsi üles, et plaan wifit kasutada ja vaadata kas kuskil odavat öömaja leidub, aga pettumus, neil internetti ei ole.Nii me siis sõitsime natuke ja leidsime ühe parkla, kus saab tasuta ööbida. Vetsud on olemas ja grillimiskohad.Päris palju karavane on siin. Natuke sadama moodi on. Aga nii pime on. Jõudsime vist enne 8t siia ja kottpime. Aga kuu just tõusis ja oli hästi suur ja oranz. Hommikul saab ehk paremini aru, aga rand tundus ilus.Nii et öö veedame siis autos, täpselt ei tea kuidas aga vast pole hullu. Kell 21.21. autos pole tuld ju, päris naljakas on midagi üles ei leia. Sõime riisi ja ube ja tomatit ja keedumuna jälle. hea oli jälle.kõht täis.Nüüd siis kõik kirja pandud. Aga igatsus on peal...saan hakkama. :)

Musid-kallid!

Soovin endale ilusaid unenägusid, ilma sisalikuta :)

Choco

Rahu :)

eelmine sissekanne oli naljaga mõeldud ja kõik on hästi minuga. ei ole mõtet muretseda, kui keegi muretses :D

Teie Kadri ju :)

Kiri pudelis

Ma ei teagi kohe, mida öelda, aga mu suurepärased blogilugejad...olen õnnelik inimene, sest mul on nii nii palju sõpru seal kaugel Eestis. Vahepeal kartsin isegi et jään Teist ilma, aga jah (olen emotsionaalne vist hetkel) ma nüüd naeratan ja naudin ja mõtlen Teile. Päris vinge ikka!

Tibake siis külauudiseid...Eile käisin peol või väljas siis. Ilma Veronicata, aga Maria ja Mariga. Minu poolõed siis :D. Praegu on mul natuke paha olla, nii et järelikult keegi liialdas kogustega ja nüüd mu keha võitleb paha alkoholiga. Oi, oi, emme ja issi, ma ju ei üllata Teid sellega, sest ma 24 ja vahel ikka tarbin alkoholi :D aga mõõdukalt!!! või siis sky´s the limit! :D oh mis,ma naljatan natuke lihstalt. Õhtust siis...tundub, et ma olen Bowenis liiga kaua olnud, kõik juba teavad mind ja mõned inimesed ei salli mind. aga ma ei saagi ju kõigile meeldida :D aga naised on maod, eriti õelad :D ja pilgud vahel vist isegi tapavad

tantsiks rumbat hoopis. mul loll tuju, nii et panen kõik kirja, mis pähe tuleb. tahaks endale turvameest :D oleks julgem, siinsed kohalikud on ohtlikud ja ega päkpäkkerid ka igalt poolt üle maailma koos, peab ettevaatlik olema. pean tänase õhtu veel hakkama saama ja homme jääb Bowen mu seljataha. ma natuke liialdan ka, asi pole üldse nii hull, aga tavaliselt inimestele meeldib ju action ja veri ja liialdused. :D keerame kraani lahti siis...

aga eile sai tantsitud jälle, sama muusika, samad inimesed, sama Bowen, same shit!
telekast tulevad muusikavideod...eeeoooohhh, like it like that! tantsiks kogu päeva ja öö.
aga nüüd vallalisena, näen milline päris elu on ja kui palju õelaid inimesi ja samas väga lahkeid ja armsaid inimesi siin maailmas on. ja et keegi ei kaitsegi mind enam ja pean ise hakkama saama. huuh! tõesti, tõesti olen palju õppinud ja õpin veel. selleks ju austraalia ongi.

ilm on kuum, niiske, isegi öösel. raske on ennast värskena tunda, nahk kleepub koguaeg. ja teate mis, Veronica kes tahtis koguaeg minna üles Broome´i, ütles eile, mulle meeldib päike ja ma võin tunde päikse käes olla, aga see niiskus siin, see on juba liig. et tema ei suuda seda enam kannatada. :D Too much! Hahahahaaa...ja mis ta siis oleks teinud kui me veel Broome´i oleks läinud. seal sadakorda kuumem ja niiskem. naljatilk!

oeh, tahan Lindsay´le ja Simon´le midagi mälestuseks osta, aga praegu lühis mu ajus, ilmselt ülekuumenenud. Soe õhku ju tõuseb üles, nii et arusaadav.

käisin mahla toomas ja nüüd siis tean, i have massive hangover :D aga see ei pane mind naerma tegelikult. üsna õnnetu olen. kell on 12, rand ootab, lausa kuulen kuidas sosinal hüüab mind.

nii et kõik sexy chickid Eestis. Meie rockime!
ja tõesti aitäh kirjakeste eest või üldse aitäh kõigile kes viitsivad suhelda minuga.

Nägude näitamiseni, olge valvsad, ja jah.
Kalli-kalli
ja kui tegin kellegimurelikuk, minuga on kõik hästi ja mul hea tuju :)

Choco!

Sõnatu! :)

Asusime Bowenist varakult teele, et kindlalt ikka enne kella 3 Airlie beachis olla ja nöcheck in teha, et me ikka läheme reisile.sõit kulges rahulikult, isegi liiga, sest raadiol polnud levi ja nii me siis mõlemad verogapaar sõna vahetades oma mõtteis rändasime.
¤¤¤
tee peal nägime suhkruroo rongi.. :)

oma reisi asjad korda aetud, otsisime endale öömaja ja sest laupäeval kell 1 oli alles väljasõit.Valisime põhimõtteliselt esimese ettejuhtuva päkkeri. öö maksis 22 doltsi ja seda siis 8ses toas.Läksime oma tuba otsima. Pisike jalgtee lookles läbi dzungli ja kui me ootasime et elame mingis toas, siis seal olid hoopis pisikesed majakesed, nagu kämpingud. Väga kihvt. majakesse sisenedes ootasid meid ees poisid,lõpuks elas seal ka üks üsna suur tüdruk. aga olin unustanud juba milline päkkeri elu on. Dušsi järjekorda ootasime ikka päris kaua, kuna poisid muudkui järjest valmistusid peole minekuks. peale pesu hakkasid muidugi ennast lõhnatama deodorantidega. see oli ikka päris hull, hingata ei saanudja Vero pikutas üleval naris ja sai alt endale mõned värskendavad vurtsud deodoranti näkku ka. päris koom oli ikka, pidin herneks ennast naerma. :D
¤¤¤

Lõpuks siis jõudis ka meie kord kätte et ennast puhtaks küürida ja peole minna. ostsime endale juua ja läksime randaistuma, aga seal oli liiga külm ja siis läksime tagasi oma koju. üks toakaaslane meil ei läinud välja ja ta kutsus meid korrale et mingeid külalisi me siia tuua ei tohi. Mind ajas see tegelt väga närvi, sest ta arvas meist halvasti. mismõttes nagu.aga jah nii me siis istusime ja kuulasime vaikselt muusikat ja tema norskas.

¤¤¤

vahepeal käis meil mingi roti taoline loomake külas, muudkui krabistas lehtedega. Ja kui kell piisvalt palju oli saime Helise ja Madisega kokku ja siis läksimegi kuhugi korraks istuma ja edasi Evolutionisse. Naljakas aga seal kohtasin väga palju inimesi Bowenist. :DTantsud tantsitud, külastasime mäkki ja siis tudule.

¤¤¤

Mõned tunnid magatud ajasime ennast üles ja tegime check outi. natuke peesitasime laguuni ääres ja kurvastasime hallva ilma üle. helesinist taevast näha ei olnud, kõik oli udune või sudune. käisime küsimas isegi kas saame reisi edasi lükata, sest vaade ju nii halb, aga muidugi mitte. kaks tundi enne reisi oli liiga hilja selle muutmiseks.kurva tujuga siis ikkagi lonkisime sadamasse ja reis võis alata.katamaraani nimi oli siis wings II ja reisijaid koos meiega 22.

¤¤¤

Pluss 4 meeskonnaliiget.kapten Annika (skipper) Rootsist, ta on siin olnud juba 6 aastat. alguses kui nägin teda arvasin et taEestist, aga ei. Millegi pärast jäin ma talle meelde kui lätist pärit tüdruk, koguaeg küsis ikka läti ja läti. aga siis meie sukeldumise instruktorEvy, Iisraelist, siis Mikey pärit Wales´st, kes aitas kõiki ja oli lihtsalt ilus jalõbus ja siis Alice, kesoli Prantsusmaalt pärit, tema tegi meile süüa.
järjest jagati kõik oma tubadesse, kui alles olime jäänud veel mina ja veronica ja siis üks paarike. ootasime jaootasime et millal meid tuppa juhatatkse, aga siis selguski et meie voodid on seal kus praegu olid lauad. Lauad lihtsalt lastakse alla.Veronica unistas koguaeg enne reisi et peaasi et ta voodi oleks hea, aga ilmselt see oli veel kohutavam kui ta päkkerivoodi. kuidagi saime ikka magatud, aga mugav ei olnud üldse. :D aga jah meie nii öelda tuba oli päeval kõigile elutoaks ja köögiksja öösel siis meile magamistoaks. teiste kajutid või toad olid muidugi hästi pisikesed ja kitsad ja ega sealeriti liikuda ei saanud, aga voodid olid ikka nagu voodid.

nii nii sinine vesi ongiiii...

see oli siis meie söögilaud, elutuba ja voodi. :)

ilm oli muidu hea, tuult ei olnud, aga vaade oli üsna udune. nägime et saared on eemal, aga midagi selgelt ei näinud. reis oli mõeldud puhkuseks ja võimalikult palju snorgeldamiseks ja sukeldumiseks.

¤¤¤

esimesel päeval kohe pärast paari tundi seilamist, hiivasime ankru ja alustasime snorgeldamisega. enne seda pidime otsustama kas tahame sukelduda või ei ja siis saime väikse koolituse. kui alguses kartsime, siispärast kiirkursust tundus kõik juba palju lihtsam.

¤¤¤

Niisiis, pidime meeles pidama et peame hingama rahulikult, pidevalt oma nina kinni pigistama ja puhuma, et rõhuga harjuda, kuidas maskist vett välja saada vee all olles, ja mis käemärgid midagi tähendavad.

¤¤¤

Kui käsi on rusikas ja põial püsti siis tähendab see et tahad tagasi üles pinnale minna. kui käelaba liigutada vasakule ja paremale, siis tähendab et kõik ei ole hästi jakuskil on probleem. siis pead rahulikuks jääma ja osutama probleemile. kas siis kõrvadele, maskile või abieluprobleemidele ja instruktor lahendab probleemi :D

kui kõik on ok siis, pöial ja pöidlast järgmine sõrm kokku, nagu okei. neid märke veel palju palju aga raske siin seletada, lihtsam näidata.aga alguses siis läksime snorgeldama, ja oi oi oi, nägime nii nii ilusaid koralle ja kalu. imeline maailm ikka. pärast umbes 30 minutilist snorgeldamist ujusimekaldale ja ootasime oma instruktorit. vees pandi meile hapnikuballoon selga, ja raskused vöö ümber.

¤¤¤

siis alustasime harjutustega. kõigepealt lihtsalt kuidas hingata. see on lihtne, suukaudu sisse ja välja. siis kuidas maskist vett välja saada ise veeall olles. see ka väga lihtne, peab lihtsalt maskiülemisele äärele sürmega vajutama ja ninakaudu välja hingama.

¤¤¤

ja viimane harjutus, kui millegi pärast tuleb see asi suust,kust hapnik tuleb (ma ei mäleta selle nime)siis kuidas seda vee all tagasi suhu panna ja edasi hinagat. jälle lihtne. ja nii me siis läksime. järjest sügavamale. ja nii kui tundsin kõrvades rõhu suurenemist, pidin nina kinni vajutama ja puhuma, nagu lennukis. põhimõtteliselt iga 30 sekundi tagant tegin seda vist, sest seda peab tegema. kui valu läheb liiga suureks siisaitab mõnest meetrist üles poole tõusmisest. aga jah nii me siis avastasime ookeanimaailma. võrratu, emotsioon oli laes. käisime 6m sügavusel. lõpus hakkas jubaüsna jahe vees, sest enne snorgeldasime ja siis veel 6 m sügavusele. aga väga ilus oli.olime väga rahul et selle ära tegime.

hinna sees oli meil söök ka nii et seda meil jagus ja täitsa maitsev oli kõik. ööseks parkisime ennast lahesoppi, tormi eest peitu. pimedas oli näha hästi paljupisikesi tulukesi ja need kõik olid teised paadid. nagu pisike linnake paistis eemalt. enne magama jäämist vaatasime päeva jooksultehtud pilte ja siis näidati filmi haidest.

¤¤¤

teadsite et igas päevas tapetakse maailmas 200 000 haid ja see on väga halb. tegelikulthaid ei ole üldse halvad, väga vähesed ründavad inimest. aga jah hiinas tapetakse kohutavalt palju haisi supi pärast. neilt lõigatakse uimed küljest ja siis visatakse tagasi vette surema. õudne ja jõhker. aga mina olin nii väsinud et ei suutnud seda filmi lõpuni vaadata, jäin kogemata magama poole pealt.hommikul oli äratus vist juba 6.30. jube vara. hommikusöök ja ilus päiksetõus. võrratu.

¤¤¤

ees ootas siis whiteaheaven beachi külastus. whitsunday saarestikus on 74 saart ja me külastasime whiteheaven islandit, kus on siis maailma kauniduselt teisel kohal olev rand, whiteheaven beach.seda randa külastab päevas 500 turisti ja uskuge või mitte, see on võrratu. liiv on uskumatult valge ja peenike ja seda liiva kasutatakse teleskoopides. halvast vaatest hoolimata oli kõik super ilus ja raske oli uskuda et me tõesti seal olime. ainult ohhetasime ja ahhetasime.

seal olime paar tundi ja edasi juba snorgeldama ja sukelduma.

¤¤¤

tuul oli üsna kõva ja tormine. otsisime endale lahesopikest, kus peatuda. esimene oli kinni, see oli mõeldud kahele paadileja nemad olid juba kohal. sõitsime siis natuke edasi ja sealt just läks üks paat ära.

¤¤¤

veepeal on kõik sõbrad ja kõik abistavad kõiki.niisiis seal olid juba mõned teised paadid ees ja neist üks aitas meil ankrut hiivata. aga eemalt tuli kiiruga üks teine paat ja kihutas meist ette. selle paadikapten hüppas hoopealt väiksesse kummipaati,mehe juurde kes meid abistavalt ootas. ja see mees kes sinna hüppas hakkas tõuklema ja tahtis meest paadist vette lükata ja ta paadi mootorile midagi teha. ühesõnaga probleem oli selles et ta tahtis ise seda kohta endale saada, kuigi me olime enne kohal. eemalt oli õudne seda vaadata, sest see kapten oli väga agressiivne. lõpuks hüppas oma laeva tagasi ja hakkas sellega meie poole liikuma, et meid rünnata. suht jube oli ja meie kapten pidi kiiruga tagurdama et midagi ei juhtuks.

¤¤¤

igal juhul see mees oli väga ebaviisakas ja pani meid kõiki ohtu ja ütles halbu sõnu. pärast kuulsime et teda on mitmeid kordi vallandatud, erinevatest firmadest, aga nagu näha oli siis praegu ta jälle töötas.igaljuhul tema sai oma koha ja me pidasime paremaks lahkuda.

leidsime ilusa koha ja läksime sukelduma jälle. meid jagati tiimideks. minu ja vero tiimi nimeks sai Nemo. jeah!see oli siis teine kord ookeaani sügavustesse sukeldumiseks. kõik tundus palju lihtsam ja teadsime juba, mida teha ja kuidas. aga kui esimene kord läksime rannast vette siis nüüd paadist ja saime james bondi moodi vette minna. selg ees paadi pealt, väga lahe oli :D nüüd pidime minema 10 või 12 m sügavusele aga unustasimegi küsida lõpuks kumb siis oli. teisel korral võis instruktorkaamera ka kaasa võtta ja pildistada meid. juhhuuu, me siis poseerisime! :D

aga jah nägime palju palju kalu, aga palju rohkem koralle, igasuguseid erinevaid värve ja kujuga. olime vee all 25 minta, kuigi see tundus väga lühikese ajana, nagu 5 minta.kummipaat tuli meile järgi ja olimegi tagasi katamaraanil, mis meile koduks kaheks ööks ja päevaks.sõime natuke ja muljetasime ja suundusime uute sukeldumis-snorgeldamis kohta. kell oli juba õhtul 5 umbes ja väga palav ei olnud, aga kuna selle saare juures pidid olema pehmedkorallid, siis peaks sellega seos nägema siin ka palju kilpkonni. sellest me juba loobuda ei tahtnud.

¤¤¤

kalipsod jälle selga ja maskid, lestad välja otsitud hüppasime vette.mõned minutid ja meie kilpkonnapoiss sõigi hoolega vee all. ujusime temaga natuke aega kaasa ja siis läksime järgmist otsima.kui kilpkonnadega koos snorgeldada, peab jälgima et nende kohal ei uju. nad tahavad tulla pinnale hingama, aga kui neil liiga lähedal olla või nende kohal siis hirmutab nad äraja nad võivad ära surra.seda me ju ei taha. sulistasime hoolega ringi vees ja nägime butterfly, parrot, angelfishi. angelfish vist mu lemmik. muidugi nägime nemot ja siis veel tuhandeid kalu kelle nime ma lihtsalt ei mäleta ja ei tea ka. aga nad olid nii nii nii värvilised. siis jälle katamaraanile.

¤¤¤

vaatasime päikseloojangut ja jube väsimus oli peal. dussi võis võtta korra päevas ja ainult 30 sekundit, sest veevarud lihtsalt üsna väiksed.keegi muidugi aega ei võtnud aga siiski, arvan et sain aja limiidiga hakkama.

õhtul kõikus katamaraan natuke, muidu ei olekski aru saanud et ookeani peal oleme. aga mulle mõjus uinutavalt ja ilmselt olin jälle esimene kes magama jäi.aga hommik saabus ruttu ja Mikey äratuse peale ajasime ennast jälle üles. ja oligi juba viimane pool päeva kätte jõudnud. jube kiirelt läks. sõime hommikust ja nautisime päiksetõusu.mõnus rahulik ja vaikne, mõnusalt jahe, mitte kuum.

kell 7.30 oli aeg jälle snorgeldama minna. sai ka sukelduma minna, aga kuna selle eest pidi eraldi veel maksmasiis me lobusime. 1 kord sukeldumist maksis 60 dollarit, teine 50 ja mida rohkem tegid seda odavamaks läks. me siis tegime 2 korda ja maksime 110 dollarit lisaks.

¤¤¤

aga jah, kalipsod selga aetud istusime kummipaati, mis viis meid rannale natuke lähemale. sulps vette ja oh seda imestust jälle, kõik oli nii võrratu. raske sõnadega kirjeldada. silmad olid koguaeg pärani. nägime jälle kilpkonni. mõnusad rahulikud, elavad oma elu :D kalad ujusid parvedes meie ümber. ühte sain isegi puutuda.korallide värvid on ikka nii imelised, vikerkaar. meile anti piirkond ka kus kohast enam kaugemale minna ei ole hea, sest hoovus võib su ära viia. mina ikka üritasin jälgida seda ilusti. üks hetk vaatasin et Verot ei ole enam mu läheduses.

¤¤¤

Kõik tesed on aga teda mitte. Suht paanika oli, sest ootasin kuna hai minu järele tuleb. või ootasin kuna verd näen. muudkui ujusin ja ootasin ja küsisin teistelt. Siis tuli Mikey kummipaadiga ja küsis kus mu sõber, ütlesin et kadunud ja ma ei suudateda leida. Ta siis rahustas mu maha ja läks Verot otsima. Vero muidugi kuskil kaugel ja et tema ei tea midagi. et mina kadusin hoopis ära, kuigi tema oli vale suuna võtnud.no kõik lõppes hästi ja edaspidi hoidsin tal käest kinni koguaeg. aga vee all on täiesti oma ette maailm, nii vaikne ja rahulik, aga samas kõigil on tegemist. super õnnelik olen et ära käisin ja juba tahan tagasi. ei jaksa oodata. nii ilus oli!!

reisi lõpus ostsime dvd piltidega, mis kahe päeva jooksul tehti. see maksis vist 30 dollarit. no mitte väga odav. aga kui keegi küsib kas soovitan seda wings II reisi, siis tegelt mitte. lihtsalt sellepärast, et see oli liiga kallis. ma ootasin et selle 455 dollari eest saab midagi enamat. kõik oli heaja ilus aga liiga kallis. nii et kui keegi minemas siis uurige. aga samurai paati ei soovita sest seal oligi see hull mees, kes meid rammida tahtis. pärast räägiti et sukeldumistõpetatakse ka julmalt, lükatakse pea vee alla ja hinga. võib olla mõnele meeldib! :D

Saime väikse tunnistuse sukeldumise kohta, ma alles kodus nägin et ma Kadri Vill :D Lätist :d

tagasi maa peale jõudes, läksime Madise ja Helise juurde, sest jätsin auto nende juurde. panime asjad autosse ja läksime laguuni äärde lebotama. nägime Toitsi ka korraks. Ja pärast paari tundi,hüppasin rooli ja tagasi Bowenisse, kus meie kõik kodinad. Tore oli Lindsay´t ja Simon´it näha ja hea oma madratsil magada.


ilus lilleke!!!


seda pilti vaadates mõelge et olete palmi all, soojas, ja Teile avaneb selline võrratu vaade :D

¤¤¤

nüüd siis juba reede käes. Teisipäeval tundsin ennast vist tibake merehaigena. pea oli kummis koguaeg ja õõtsumis tunne oli, aga nüüd juba ok.Eile käisime väljas. väga paljud lähevad täna Bowenist ära nii et siis sai kallistatud ja kurvastatud ja kontakte jagatud. Palju sõpru on ikka tekkinud, mille üle super hea meel. Loodan et näen neid kunagi uuesti. Lihtsalt pean!

¤¤¤

aga nüüd ootab ees pakkimine, tegelikult homme ja siis hakkame trippima kuhugi poole, Byron bay poole. Läheme lõunasse ehk allapoole. seal ilmselt nii soe ei ole, aga vast väga külm ka mitte.

¤¤¤

Kuulake the Script´i, soovitan.

¤¤¤

Ja dust on taevast ja õhust kadunud. Nüüd on sinist taevast jälle näha, aga uudistest just öeldi et juba kolmas liiva ja sudutorm on tulemas. nii et selge taevas jälle läinud. ja ilmselt olisellepärast ka mu silmades põletik. Aga palav on, mõnus, erit midagi teha ei saa sest siis kohe üleni higine, õhuniiskus nii kõrge. täna on kuidagi eriti lämbe ja taevas pilvine. lehest just lugesin et september oli ebatavaliselt ja rekordiliselt kuum. kliimasoojenemine!!
¤¤¤

Eile oli Annela sünnipäev!!!!! Palju palju õnne kallike!! musid+paid ja palju päikest.

praegu söön muste oliive, esimest korda elus. lemmikud ei ole just, aga kannatab süüa. Veronica kokkab ja ma diivani peal lösutamas.üleeile sõitsime rannast koju ja nägime tee ääres mu lemmik puude aeda. kohe saate pilte näha. need nn paradiisiõied. seal oli neid igat sorti ja värvi.

Frangipani on nende õige nimi :)

mis veel,,,üks päev nägime kuidas tänavapeal noored, umbes 15-aastased kaklesid. tüdrukud ja poisid. väga jube oli, üks naine jooksis vahele ja siis hakkas ka kaklema. vuh!politseinik oli kõrval ja ei teinud midagi. imelik. pärast Simon rääkis et Bowenis pidigi olema mingi laste kamp, kes käivavad röövimas. nii et ohtlik koht.sellised on siis Boweni lood.

¤¤¤

teate ikka et ma peaaegu aasta kodust ära olnud, huuhh, pikk aeg aga nii kiirelt läinud.

Ilus aeg! :)

¤¤¤

Nüüd siis on mu uus hüüdnimi Choco :)

Baih ja päikest Eestimaale!

Minek

Kiirelt siis...eile kui arkasin ja vaatasin aknast valja, nagin liivatormi Boweni poole tulemas. Tegelt midagi hullu ei olnud, lihtsalt vinene ja magesid polnud naha nagu tavaliselt. Plaan oli ikkagi randa minna,kuigi eriti paikest ei olnud naha. Voib olla esimene ja viimane paev liivatormiga rannas kaia :D
panin siis ennast valmis ja kui auto juurde joudsin avastasin et uksed on lukust lahti ja aken natuke praokil. Uhesonaga keegi oli mu autosse sisse murdnud. Asjad olid tagurpidi keeratud. Mul oli kaks telki seal ja toolid ja vorkpall ja isegi raha natuke, aga koik oli alles. Ainuke asi mis oli ara voetud oli peegli kuljes rippunud diskokera. Uskumatu! aga samas ma onnelik sest auto oli alles ja koik asjad olid alles. Lastel on praegu koolivaheaeg, vb neil oli siis midagi vaja. ei tea, aga kohe muidugi natuke!
Tana siis Veronica kolis hostelist valja ja me laheme oma 3paevasele paradiisireisile. Loodame et see saab super olema, sest maksime ysna palju selle eest, 455 doltsi. Kaks ood oleme katamaraanil. tana laheme juba Airlie beachi ja siis homme seilama ooekanile. :) Loodame et liivatorm on kadunud ega taha tagasi tulla!
Ehk siis, loodame et auto peab vastu. Kaisin paranduses ka jalle, vahetati bensiinifilter ara ja katkine esituli. Kokku laks maksma 225 dollarit. Nuud liigub paremini kyll, aga ma ei usalda vanu autosid enam. Kunagi ei tea millal jalle midagi katki laheb.
Nuud siis minek...hoidke poialt et ilm hea ja tormi pole ja auto ikka ok mul oleks.

Varsti kirjutamiseni, tagasi saabun esmaspaeval ja eks siis kuulete juba lahemalt koigest!!
Kallid-musid!
x x x
Kadri
oi ja...suured tanud onnesoovide eest, mul oli nii super hea synnipaev tanu Teile, et ikka ma meeles Teil. Ja vaga anksa oli Teedu ja Joeli haalt kuulda ule pika pika aja.. Juhheiii!!
Teete mind onnelikuks!!

Täna on minu sünnipäev :)

Kirjutasin siia pika jutu valmis ja see kustus ära, nii kurb olen nüüd. pean rahunema natuke. Nüüd panen pildid lihtsalt ja kirjutan juurde...

Meie reedene pidu sai alguse kodust ja nüüdsest on Lindsay minu turvmees! Käisime Lindsay ja Simoniga reedel peol. Nagu ikka alguses Grandview,s ja edasi Denisoni tantsima. Rahvast oli väga palju, liikumis ruumi eriti polnud ja õhku mida hingata ammugi mitte. Tuju oli hea ja tantsisime hoolega. natuke enne peo lõppu lõin tantsides peaga kedagi enda selja taga. Kui ümber põõrasin nägin seal tumedanahalist 150 kg naist, kes ei näinud väga naine välja. Vabandasin ja ütlesin et kogemata, aga tal ei olnud vist väga hea tuju. Vaatas mind väga kurjalt ja liikus minu poole ja ta nägu oli väga lähedal mulle. Ma ei osanud midagi teha, vaatasin Lindsayle abistavalt otsa. Lindsay tuli kohale ja läksime kiiruga välja. Kohalikud poisid jooksid ka vahele. See naine tõukas ühte poissi ikka väga jõuliselt, aga midagi õnneks ei juhtunud. Pärast oli väljas minu ümber väga palju kohalikke, väga erineva kaalu ja nahavärviga. kõik muretsesid ja vabandasid ja ütlesid et ei tea kes see selline oli. Tagant järele mõeldes oli ikka päris jube, sest ta oli ikka suur suur.

olen veel 23 ja rõõmus :D

see punane, südamekestega on kingitus Veronicalt...super ilus!!!

Hawaii stiilis sünnipäevapidu!!!!

...et külalised meid maja tagant ikka üles leiaks...Simon meisterdas!!

Kokku oli meid sünnipäeval 19 ja siin siis Jarrod pärit Kanadast, eesti poisid Päts, Vaps ja Joonas

Minu külalised....Ailen ja Joonas, Martin ja Tammy, Päts ja Vaps :) tore et tulite

Maria, Mari, Kadri ja Lindsay...oleme rääkinud siin kõigile et soome tüdrukutega on meil ühine isa :D oleme õed

Kats ja Vero...mõnus oli :)

Vero Tšiilist ja Vanessa Kanadast

Tšiili tsikkidega, Vero ja Consu

Poiste etteasted :D

Toby, Sean ja Jarrod

Simon arvab et ta boss, tegelt ei ole :D

Vero koos Jaimie´ga, Jaimie on Wales´ist pärit

Pärast basseinipidu läksime linna, et ilutulestikku vaadata ja siis pubisse muusikat kuulama minna ja edasi tantsulkale. 7.30 oli linnas ilutulestik minu auks!!! päris vahva ikka. Boweni linna ja Queenslandi valtsuse poolt korraldati mulle ilutulesti. :D heheee, see väike nali tegelikult. 19-20 september oli Bowenis Austraalia suurim kalapüügi võistlus ja seoses sellega siis pürotehnikat ka põletati. Aga tore ju mõelda et minu auks :D

Rahvast oli Bowenis väga palju see nädalavahetus. Võõraid uusi nägusid trehvas siin palju.

Minu kingitused...osad puudu tegelikult, armsad karbid :D

sadamas,,,siin toimuski kalaüritus, tegelkult ikka ooekani peal, kus kalu püüti, aga siin siis kaaluti neid

see kala kaalus 18 kilo, kuna nii kuum oli siis me ei suutnud seal väga kaua olla ja suuremaid ei näinud. ainuke õige tegu oli minna randa...lihtsalt nii kuum oli ja eks väsimus oli ka eelmisest õhtust peal.

nägime lahedat Jim Beami poissi :D


Horseshoebay


Pühapäeva õhtul pubis Mariaga :)

Emme saadetud nänn,,,jeeeeee

jalutasin üks päev ja nägin puu otsas agarat papgoid, muudkui sädistas seal. tegelikult siin on neid tohutult palju ja parvedena lendavad ringi, aga seda papagoid nägin nii lähedalt, nii värviline ikka. tavaliselt on nad hästi lärmakad ja räägivad palju :D

aga praegu siis kõik, kindlasti jäi midagi kirja panemata, aga toas on nüüd juba nii kuum et pean randa peesitama minema. sooja on 32 kraadi ringis. peale 5 kuud töötamist puhkan nüüd.

Kallid-musid

24-aastane Kadri