esimene vabapaev :)

Ärkasime kell 8. eile jäin juba 10st magama ja alla pubisse ei jõudnudki. Hommikul saabus Markus kanaga meie tuppa. Oli tänava pealt kinni püüdnud. Täitsa naljakas, aga kana oli suht rahulik. Lõpuks lendas kana paanikahoos rõdult alla, vast ei murdnud jalaluud.
Kuna aeg lendab siis peame kiirelt raamatukogus netis käima ja edasi ujulasse. Lihased on valusad ja kui siin 4 nädalat vastu pidada siis oleme kõik tennisistid. Üks käsi nagu pakk ja jalad nagu talad. Naljakas on tegelikult kuidas kõik oigavad ja ropendavad et kõik kohad valusad. Hihihiiii.
Aga nüüd siis kõik.
Tsaukad Teile.

K

reede

see vasakpoolne on minu paistes käsi!!!

Täna sai istutatud 56 hektarit. Oeh, oeh ja veelkord oeh. Alustasime täna tund varem ehk siis sõitsime kella 5st juba ära ja 6st põllule. Päike tõseb poole 6st nii et valgust on piisavalt. Põhi eesmärk on siis see et nii palav ei oleks töötada ja saaksime varem koju. Tööaeg on siis kella 6st 4ni. Iga kahe tunni tagant on paus 30 minutit ja lõuna on tund aega.
Eilne päev (neljapäev siis) oli tohutult kuum. Seda on isegi võimatu ette kujutada, et sellist rasket tööd tehakse üle 40 kraadises kuumuses. Aga meie tegime. Õnneks sai ülemus aru et eestlased on ikka põhjamaa rahvas ja vaikselt hakkasime kõik kössi vajuma ja siis tulime varem ära. Tänu taevale. Esimesed kaks tundi mööduvad kiirelt kuna siis õhk jahedam ja keha-vaim puhanud. Enne lõunat läheb kuumaks. Kallame endale vett pähe ja kaela ja kuhu vähegi annab. Natukeseks ehk max 10 minutiks on märgdest riietest leevendust. Hea et veel tuulgi puhub, kuigi eile oli tuul kõrvetav.
Endalegi üllatusena on viis päeva juba tööl käidud, ma ei tea kuidas olen ikka veel siin. Iga päeva lõpus mõtlen et nüüd on kõik.
Nüüd on reede ja söömas käidud. Vedelen voodis ja olen oi kui väsinud. Parem käsi valutab, magada saan valuvaigistiga ja tööl ka enam ilma ei saa. Labakäsi meenutab natuke poksikinnast. Aga püüaks veel vastupidada siin hullumajas.
Elame Corny hotellis mis on selline üsna vana maja ja seinu pole ollagi. Kõik kostub läbi. All on siis ka pubi või baari moodi asi. Täna on seal pidu. Ei teagi kas jaksab isegi vaatama minna. Meie boss Jeff ostis õlled peale tööd...jõin pool ära ja nüüd zombi olla-silmad vajuvad kinni.
Emme just helistas ja teil pidi ikka endiselt lund juurde tulema. Vahva talv ikka. Siin peaks tasapisi sügis hakkama tulema aga vist tegelikult läheb aega, sest praegu kuum kuum, uskumatult kuum.
Ma ainult ohkan ja ohkan. Hommikuti tööl olles suudan mõelda, aga päeva lõpus ei saa isegi sellega hakkama. Pean mõtlema kuidas vasaku käega kotist seemneid kahe kaupa võtta. Õnneks mul endal kella ei ole, aga vahel harva küsin kellegi käest. Täna näiteks kartsin küsida, lootsin et ehk on 30 minta lõpuni aga oli hoopis 47. see oli tohutult pikk aeg oodata, eriti kui tead et kodus on külmkapis gaseeritud jäine vesi ja homme vaba päev.
Tööle sõidame siis mingi 40 minta autoga, alguses asfaltil ja siis kruusateel. Linn kus elame on Narrogin. Põllupeal on siis Jeffil suur kanister veega, vist 500 liitrit. Aga see on halva maitsega ja lõpus saab sealt mingeid olluseid ka pudelisse. Muidugi see soojeneb päikse käes, nii et lõpus on suht tee joomine. Aga kui janu on siis pole vahet.
Nüüd ostsime endale külmakoti et saame mõned joogid sinna panna ja püsivad külmana.
Tegelt on nii et pikka blogi ei viitsi keegi väga lugeda. Ma siis lõpetan praegu ja lähen rõdule teiste juurde.
Homme on Kaups memoriaal. Kel aega, hüpake läbi.

Triibulise päevitusega seemneistutaja Kädri J
Võtan ühe päeva korraga.
Kallistan

Tagasi :)

Kallid kaasmaalased...ees on maraton, kellel tantsu, kellel suusa :)
tegelikult ma vist ei saagi veel päris aru et siin olen, aga olen, soe on...suusad jäid koju ja mina olen nüüd vähiks saanud, punaseks nagu vähiks ja järjest punasemaks vist lähen, täitsa naljakas on. hommikul sõidame ära farmi ehk siis esmaspäevast algab töö. täpselt ei teagi mis aga midagi rasket ootab ees ja püüame vastu pidada. eestlased on ju töörahvas. siia jõudmine oli pikk, aga emirates oli täitsa ok, lend dubaist perthi oli ränk...jalad valutasid ja uni oli aga und jätkus maksimaalselt tunniks. vaatasin filme, mille valik oli tõeliselt lai. jacksoni filmi vaatasin vist kolm korda ja sama palju kordi suutsin magama jääda sellel ajal. aga sain tuttavaks 4 eestlasega kes oli teel ugandasse ja kelle põnevad jutud varasematest reisikogemustest siiani imestama panevad.
aga tollist sain ilusti läbi ja ees ootasid mind annela jaana, triin ja oliver, suure plakati ja shampusega. sooja oli õhtul 20 kraadi, ootamatult vähe tegelikult, aga päeval on meil vist ikka 30 kraadi ära. täna olime basseini ääres, kus tundsin ennast ikka tõelise luigena, kui annela ja jaana end minu kõrvale sättisid.
nüüd on siis varahommik ja mul on rütm sassis, väga sassis...uni on aga magada ei saa. eks pean harjuma.
auto koha pealt sellised uudised et piduritega on mingi jama, peame esmaspäeval parandusse minema....vist trossiga mingi probleem.
aga praegu üks tark eestlane tuli ja ütles et vot kas pidurivedelikku on, ei teagi ja homme vaatme..maksame kümme dollarit ja ok.
igatsen teid kõiki ja kohtumiseni...
musitan kallistan ja tegelikult igatsen rohkem veel rohkem kui arvate.

K